Praxis: kriitilises tööjõupuuduses hooldussektoris on vaja palka tõsta

Foto: Shutterstock

Mõttekoja Praxis analüüsist selgub, et pikaajalises hoolduses on tööjõupuudus muutumas aina kriitilisemaks – töötajaid hoiab hooldustööst eemale madal palk, kehvad töötingimused ja valdkonna halb maine. 

Järgmise kümne aasta jooksul vajab Eesti pikaajalise hoolduse sektorisse ligi 3000 töötajat. Seda olukorras, kus lähitulevikus tööjõupuuduse iseeneslikku leevenemist ei ole oodata, sest nõudlus hooldusteenuste järele elanikkonna vananemise tõttu aina kasvab ja töötava elanikkonna osakaal väheneb. Hooldussektori koolituspakkumine kolme aasta kohta on küll 250 töötajat, kuid vajadus on üle kahe korra suurem. Samuti ei saa alati kindel olla, et koolitused läbinu jõuab hooldustöötajana tööle.  

Valdkonna madalad palgad, kõrge stressitase, suur töökoormus ja ebasobivad töötingimused muudavad inimeste tööl hoidmise keeruliseks ning vajalike oskustega töötajad ei ole nõus kehvade tingimustega tööd tegema. Uuringud näitavad, et Euroopa Liidus on pikaajalise hoolduse töötajate palk riigi keskmisest ligikaudu 21 protsenti väiksem. See muudab tööjõu hoidmise ja palkamise keeruliseks, tööandjad peavad tegelema tööjõu voolavusega ja kaotavad töötajaid teistele sektoritele. Hea töötasu kõrval on samaväärselt oluline ka töötajate väärtustamine ja toetamine.  

Tööjõupuuduse leevendamiseks on maailmas muutunud üha tavapärasemaks välistööjõu värbamine. Kui Eestis on välistööjõu osakaal olnud pikaajalises hoolduses marginaalne, siis väljaspool Eestit on praktika kogumas populaarsust – ligi kaheksa protsenti Euroopa Liidu hooldustöötajatest ei tööta kodumaal. Küll aga võib välistööjõu kasutamine lisaks võimalustele kaasa tuua ka probleeme. Praxise analüüsi järgi on oluline kaaluda, kas välistööjõu värbamine on mõistlik ja kulutõhusam, kui kohaliku elanikkonna parem kaasamine tööturule.  

“Pikaajalise hoolduse töötajate nõudmised töökohale on kõikide töötajate puhul samad, nii kohalikel kui ka teistest riikidest tulnud töötajatel. Kõik töötajad ootavad elamisväärset palka ja sobivat töökoormust, häid töötingimusi ja igakülgset toetust töökohal,” kinnitas Praxise analüütik ja uuringu „Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktikad teistes riikides ja soovitused Eestile“ projektijuht Anni Kurmiste. 

Mõttekoja Praxis analüüs soovitab pikaajalise hoolduse tööjõupuuduse ennetamiseks ja leevendamiseks kaaluda valdkonnas muuhulgas palga miinimummäära kehtestamist, tehnoloogiliste töövahendite kasutuselevõttu ja töötajate arendusmeetmete toetamist.  

Sealjuures tuleb hoolt kanda, et erinevad tööjõupuuduse lahendusmeetmed käiksid käsikäes ja täiendaksid üksteist. Pikaajalise hoolduse tööjõupuudus vajab strateegilist ja laiapõhjalist lähenemist, mille puhul ei võimalda ükski meede eraldiseisvalt olukorda lahendada. „Oluline on, et pikaajalise hoolduse tööjõupuudust käsitletaks inimkeskselt ja paindlikult ja eksperte ning töötajaid endid kaasates,“ leidis Kurmiste.  

Uuringu lõppraportiga on võimalik tutvuda Praxise kodulehel.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.