Puust ja punaseks: kuidas pensionifondi vahetada ja kas see maksab midagi?

Valikut uisapäisa teha ei maksa.Foto: Shutterstock

Võib juhtuda, et sa pole enam oma pensionifondiga rahul – kas sai see kunagi valitud huupi või tulemused pole päris need, mis olla võiks, samas kui mõni teine tundub ahvatlev.

Pensionifondi vahetamine on päris lihtne. Sisuliselt on selleks kaks võimalust – kas jätta alles ka eelmisesse fondi kogunenud raha ning suunata tulevased maksed ümber või müüa vana fondi osakud maha ja osta uusi.

Tasub aga arvestada, et ilmselt on sul oodata kõnesid ja sõnumeid vanalt pensionifondilt, kes üritab sind keelitada ikka nende juurde jääma.

Raha ümber suunamine

Kui tahad raha ümber suunata uude pensionifondi, siis tasusid ei ole. Sellisel juhul jäävad su kontole alles küll eelmise pensionifondi osakud, ent uus raha liigub juba uude fondi.

Et raha ümber suunata, tuleb sul teha valikuavaldus. Kõige lihtsam on seda teha pensionikontosid haldava Pensionikeskuse veebilehel. Navigeerida tuleks jaotisse “Minu avaldused”, sealt edasi “II samba avaldused” ning “Valikuavaldus”.

Esmalt tuleb täita ära üldandmed ning kontrollida üle aadress, seejärel saab spetsiifiliste andmete sakilt vajada soovitud fondi.

Kui see tundub ebamugav, saad valikuavaldusi teha ka oma internetipangas – kus täpselt, oleneb pangast, ent enamasti on jaotise nimi pension, kogumine või midagi muud seesugust.

Valikuavaldusi saab esitada jooksvalt terve aasta vältel, soovitud muudatus jõustub kuni kolme tööpäeva jooksul ning juba järgmine sissemakse suundub uude pensionifondi.

Osakute vahetamine

Kui tahad kõik või osa juba pensionifondi kogutud rahast vahetada ümber uute osakute vastu, saab avaldust esitada samamoodi kas Pensionikeskusest (“Minu avaldused”, sealt edasi “II samba avaldused” ning “Osakute vahetamise avaldus”) või internetipankades.

Kui teed seda Pensionikeskuse veebilehel, siis avalduse esitamise eest tasu ei küsita; pankadel on õigus seda teha, ent enamikus internetipankades on see tasuta.

Sinu vana fondi tingimustes võib olla kirjas, et osakute müügil tuleb tasuda osaku tagasivõtmistasu. Seaduse järgi ei või konservatiivse pensionifondi tagasivõtutasu olla suurem kui 0,05% osaku puhasväärtusest, teiste pensionifondi puhul 0,1% osaku puhasväärtusest.

Tagasivõtutasu ei too osakuomanikule kaasa täiendavate rahaliste arvelduste tegemist – see on on arvestatud osaku tagasivõtmishinna sisse. Tasu ei võeta vanaduspensioniealistelt osakuomanikelt ega nendelt, kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.

Maha ei müüma kõiki seni kogunenud pensionifondi osakuid, võid üle viia ka osa varadest, näiteks 25 või 50 protsenti. Avaldust koostades tulebki märkida tagasivõtmisele kuuluvate osakute osakaal protsentides. Kui tahad vahetada kõik, märgi osakaaluks 100, kui näiteks pooled, siis 50.

Kui osakute vahetamisega soovd omandada mitme pensionifondi osakuid, tuleb märkida iga pensionifondi puhul, mida osta soovid, osakute vahetamisel tagasivõtmisele kuuluvate osakute osakaal.

See müük ei toimu aga kohe, vaid kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt üks kalendrikuu enne vahetuse toimumist.

Et osakud vahetada jaanuaris, peab avaldus olema laekunud seega 30. novembril, et see juhtuks mais, peab avaldus olema laekunud 31. märtsil ning et muudatus jõustuks septembris, peab avaldus olema kohale jõudnud 31. juulil.

Sissemaksed sellise avaldusega ei muutu, nii et kui tahad, et ka tulevikus liiguks raha uude fondi, pead tegema samuti valikuavalduse.

Kuidas pensionfonde võrrelda?

Pensionifondi valik on väga oluline ning kindlasti tasub ka ise tingimustele ja senisele statistikale pilk peale heita, mitte jääda uskuma ainult müügimeest. Enne tasub läbi mõelda, mida sa oma fondilt ootad.

Kui pensioniiga hakkab juba lähedale jõudma, tasub näiteks mõelda, kas suurt riski on ikka mõtet võtta – ehk võib sulle sobida pigem konservatiivne, väikese tootlusega fond, mis teeb tööd selleks, et riskid oleksid võimalikult väikesed ning vara väärtus säiliks.

Kui oled aga noor, võid tahta (ent ei pruugi) võtta suuremat riski, kuna ilmselt on praeguse ja pensioniea vahel veel mitu tõusu-mõõna, kokkuvõttes võiks raha aga jõuda ka kasvada.

Pensionifonde saad hõlpsalt võrrelda Pensionikeskuse kodulehelt. Pilk tasub peale heita statistikale, ent ainult sellest ka lähtuda ei maksa: mineviku tootlus ei taga lõppkokkuvõttes tootlust tulevikus. Pensionikeskuse lehel aga saad ka fondide nimed lahti klõpsata ning nende kohta rohkem lugeda.

Pensionifondid viitavad enamasti nimes, millega tegu – kas näiteks konservatiivse või agressiivsemaga. LHV fondide puhul saab sellest aru tähtede järgi, kõige konservatiivsem on fond XS, riskialtim aga XL, tähed lähevad sama loogika järgi kui riidesuurused.

Nii-öelda aktiivselt juhitud fondide – kus fondihaldur otsustab ise, kuhu raha paigutada ning teeb pidevalt otsuseid, kas osta ja müüa ja kui, siis mida – kõrval on Eestis juba mitu aastat pakkumisel ka nii-öelda indeksifondid. Selliste fondide puhul on “indeks” enamasti nimes kirjas – näiteks pakuvad neid LHV ja SEB, Tuleva ainult indekseid pakubki.

Indeksifondid üritavad järgida seda, kuidas läheb maailma aktsiaturgudel tervikuna – enamasti võetakse aluseks USA suurfirmasid koondav indeks S&P 500. Sinu pensionifondis ongi läbilõige kõikidest selle indeksi aktsiatest. Kui turg tõuseb, siis su vara väärtus tõuseb, kui kukub, siis vara väärtus langeb.

Indeksisse investeerimine on omajagu riskantne ning kindlasti tasub see otsus põhjalikult läbi viia. Mingit nii-öelda kaitset siin ei ole, pensionifondi haldur ei tee enne, kui turg kukkuma hakkab, investeeringuid rahaks – börsikrahhi puhul sõidad miinusega kaasa ning võid kaotada palju (ehkki osakud jäävad muidugi alles ning hiljem, kui turg tõuseb, kasvab taas ka vara väärtus).

Indeksifonde ja aktiivselt juhituid eristavad veel ka tasud; aktiivset juhtimist ehk investeerimisotsuseid teevad inimesed, kes tahavad selle eest ka palka saada. Sellistel fondidel on tasud enamasti märksa kõrgemad kui indeksifondidel, mis toimivad palju automaatsemalt. Kui suur on sind huvitava fondi tasud, näed samuti Pensionikeskuse lehelt.

Fondi valimise ega vahetamise otsust ei tasu kindlasti kergekäeliselt teha. Kui tahad proovida teist fondi, võib olla esialgu mõistlik sinna suunata ümber uued maksed, kuna saad selle otsuse alati hiljem üle vaadata ning valida tagasi kas vana fondi või otsustada hoopis mõne kolmanda fondi kasuks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.