Uudis

Reio Vare: krüptovaluutad on täiuslik viis lollide lahutamiseks nende rahast

Bitcoini ülevalhoidmiseks kulub sama palju elektrit, kui kulutab kogu Islandi riik. Pildil Bitcoini "kaevandamise tehas" - serverikeskus - Firenzes.Foto: REUTERS/Alessandro Bianchi/Scanpix

Krüptovaluutadest räägitakse jätkuvalt kui volatiilsest, kuid siiski normaalsest investeerimisobjektist. See on jabur.

Umbes 11 kuud on möödunud 2017. aasta detsembrist, kui krüptovaluutad eesotsas Bitcoiniga saavutasid oma seni suurima turuväärtuse. Nende hindade kukkumine sellest ajast on olnud suur, näiteks Bitcoini puhul ligi 3 korda, ja palavikuline seltskondlik vestlus nende teemal vaibunud.

Tegu pole traditsiooniliste varadega

Ohtliku märgina on (finants-)meedia krüptovaluutasid hakanud aktsepteerima kui harilikku finantsvara – investeerimisobjekti, millest võib rääkida samas kontekstis aktsiate, võlakirjade, kinnisvara ja väärismetallidega. See on tobe ja moonutab oluliselt selle spetsiifilise sektori olemust.

Vahemärkusena – selle loo fookus pole võrkturunduse meetoditel müüdavatel “krüptovaluutadel”, mis on sulaselge pettus ja mille puhul pole midagi lahata. Üldise reeglina on mõistlik meeles pidada, et kui sind kutsutakse mõne hotelli konverentsisaali, et sulle “ainulaadset investeerimisvõimalust” presenteerida, on tegu pettusega. Allpool räägin nii-öelda “päris” krüptovaluutadest.

Ajaloos pretsedenditu – seega ka mudeldamatu

Krüptovaluutadest, mis algasid üksikute anarho-kapitalistide obskuurse hobina, on tänaseks saanud globaalne tööstusharu, kus teenivad peamiselt kirkamüüjad, mitte kullaotsijad.

Sektor on loonud kümneid tuhandeid põlevate silmadega evangeliste ja kümneid miljoneid usklikke, keda kõiki rohkem või vähem võlub (suhteliselt) lihtsa raha teenimise võimalus. Eriti ahvatlevaks teeb krüptovaluutade valdkonna nii jutlustajate kui ka kuulajate jaoks just see, et midagi sellist pole varem olnud ja seda pole millegagi võrrelda.

Nii uus, et pole millegagi võrrelda

Seega, erinevalt muudest finantsvaradest, mille puhul mingil hetkel, kui müügijutt liiga kaugele reaalsusest irdub, hakkavad kuulajad nihelema ja kulme kortsutama, krüptovaluutade puhul seda ohtu ei ole.

See on ainus “investeerimisvõimalus”, mille puhul võib laulda ükskõik kui ebarealistlikku kiidulaulu, ja ühelgi kriitikul pole võimalik osutada ajaloolisele analoogile ja selgitada, miks antud kiidulaul piinlikult ekslik on.

Isegi 2000’ndate dotcom-mullis oli võimalik ettevõtete valuatsiooni võrrelda aktsiaturgude ajalooliste keskmistega ja sellest oma järeldusi teha. Krüptovaluutasid pole millegagi ajaloos võrrelda.

Seega, kui mõni preester sirge näoga väidab, et “isegi taevas pole piiriks,” pole vastuargumendile lihtne osundada.

Fantaasia lendab ja regulatsioon puudub

Selles valdkonnas puuduvad pretsedendid ja erinevalt massiivselt reguleeritud väärtpaberiturgudest ka regulatsioonid. Seega võivad igasugu karvased ja sulelised tegelased maalida ükskõik kui optimistlikke pilte ükskõik kui investeerimiskaugetele inimestele, ja mitte midagi ei juhtu.

Selleks, et tädi Maali saaks koostada endale konservatiivse aktsiaportfelli, peab pank talle enne kergekujulise proktoskoopia tegema, kuna seda nõuavad ECB, EBA, AML/CFT, MIFID, UCITS ja KYC. Kui aga seesama tädi Maali tahab sama raha eest osta krüptovaluutasid, sest “kunagi hakkame kosmoses Bitcoiniga maksma,” siis mingeid sisulisi takistusi talle ei eksisteeri. See on jabur kõigi jaoks, kes midagi riskist teavad.

Miks on krüptovaluutad pikas perspektiivis mõttetud?

1. Nad ei ole raha ja ka ei saa selleks

Erinevalt evangelistidest, kes tihti räägivad krüptovaluutadest kui potentsiaalsest tuleviku maksevahendist, puudub sellel realistlik perspektiiv.

Rahaloome on liiga oluline valdkond, et suurte riikide keskvõimud vabatahtlikult seda loovutaksid detsentraliseeritud ja seega keskselt kontrollimatu võrgustiku kätte. Eriti veel näiteks sellise võrgustiku kätte, mida 74% ulatuses kontrollib Hiina.

Lisaks on algsete anarho-kapitalistide unistus tugevast, inflatsioonikindlast ja seega fikseeritud (lõpp)kogusega rahast täielikult sobimatu tänase maailmaga, mis vajab raha koguse ja hinna paindlikku juhtimist, et majandusprotsessidele operatiivselt reageerida. Tänapäeva maailm on liiga keeruline deflatsioonilise raha jaoks.

2. Nad ei lahenda ühtegi probleemi

Kui me lepime kokku, et organiseeritud kuritegevuse mure, kuidas oma tulusid varjata, üle riigipiiride liigutada ja legaliseerida, ei ole probleem, mida ühiskond lahendama peaks, siis krüptovaluutadel puudub funktsioon.

Nad ei ole turvaline ega kiire maksevõrgustik, nad ei ole viimsepäeva valuuta (viimsepäeva valuutad on tähtsuse järjekorras: organiseerimis- ja läbirääkimisvõime, tulirelvad ja padrunid, terariistad, sool, tikud, vedelkütused, kuld).

Nad ei ole ka positiivse summa mäng nagu tootlikud varad (kinnisvara, väärtpaberid). Krüptovaluutad ei lahenda ühtegi probleemi.

3. Ports tehnilisi probleeme

Isegi kui kõike eelnevat ignoreerida ja uskuda krüptovaluutade kui kontseptsiooni elujõulisusse, on mitu küsimust, mis vajavad lahendamist.

Kuidas Proof-of-Work ja võrgustiku turvalisus kvantarvutite koidikul ajahambale vastu peab? Kuidas lahendada krüptovaluutade kauplemiskeskkondade pidevad häkkimised ja selle tagajärgede permanentsuse probleem? Kuidas tsentraalne kauplemiskeskkond üleüldse detsentraliseerituse ülla ideega sobitub?

Kuigi isegi Eestis on kümneid inimesi, kes krüptovaluutadega (peamiselt Bitcoiniga) väikese varanduse teeninud, on siin tänaseks ilmselt tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid, kes sinna selgelt rohkem raha matnud, kui nad endale lubada saavad ja seda põhjustel, mis kriitikat ei kannata.

Korralik õppetund on ilmselt veel tulemas

Samas, arvestades kui täiuslik teflonist umbluuinstrument krüptovaluuta on, siis tekib kuri kahtlus, et võibolla pole me veel selle valdkonna viimast etendust enne kestvat taandumist näinud.

Ta on lihtsalt täpselt sobiv “investeerimisobjekt” selleks, et veel palju rohkematel inimestel üle maailma nahk üle kõrvade tõmmata ja selle käigus võibolla isegi makromajanduslikke probleeme põhjustada.

2017. aasta detsembris oli kogu sektori turuväärtuse tipp umbes poole triljoni dollari juures. See on umbes 0,6%-0,7% maailmamajanduse kogutoodangust. Ilmselt mõjusaks ja ajalooraamatute vääriliseks lahkumisetenduseks peaks koguväärtus vähemalt 1,5%-2% kogutoodangust ulatuma. Sellest võluks juba välja nii negatiivse mõju maailmamajandusele kui ka proaktiivse regulatsioonisurve.

Ja loomulikult järjekordse õppetunni sadadele miljonitele inimestele.

Reio Vare on dinosaurus, kes on maganud maha ja kavatseb ka tulevikus magada maha lugematu hulga häid investeerimisvõimalusi.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.