Uudis

Tasub teada: kui ostad varastatud asja, võid sellest ilma jääda

Õige omanik võib varastatud asja tagasi nõuda - kui tegu pole just oksjonil müüdud kaubaga.Foto: Shutterstock

Sel nädalal tuli uudis, et Läti suurest laost varastati hulganisti tehnikat, mis ilmselt võib peagi mustale turule jõuda. Seega on paslik meenutada, et vargusekahtlusega kaupa ei tasu kindlasti osta.

“Varastatud kaup kuulub tagastamisele omanikule,” selgitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbimiskeskkonna kaubandustalituse jurist Elnara Nadžafova.

Miks? Asi on lihtne – omand tekib üksnes juhul, kui asja omandajal oli õigus asja käsutada, ehk müüjal tal oli õigus omand üle anda.

Seejuures ei mängi rolli, kas sa ostu hetkel teadsid, et asi on varastatud või mitte – seadus sätestab selgelt, et varastatud asja puhul heauskset omandamist ei toimu, täpselt samamoodi nagu kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asjadega.

“Sellises olukorras ei saa varastatud kauba omanikuks olla kaupleja, kes varastatud asja edasi müüb ega ka ostja, kes selle ostab,” ütles Nadžafova.

Erandiks on pandimajad ja oksjonid

Sellele reeglile on kaks erandit: seadusepügalat kohaldata raha või esitajaväärtpaberite, samuti avalikul enampakkumisel omandatud asja suhtes, rääkis TTJA jurist.

“Rahana tuleb mõista igasugust käibel olevat ja riiklikult tunnustatud paber- ja metallraha, muu hulgas ka välisriikide vääringuid. Esitajaväärtpaberina on käsitatavad postmargid, loteriipiletid, teatri- ja sõidupiletid jms,” selgitas ta.

Neid asju on seega võimalik heauskselt omandada ka juhul, kui need on omanikult varastatud, kaotatud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.

Omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asju on võimalik ka heauskselt omandada, kui võõrandamine toimub avaliku enampakkumise vormis – näiteks juhul, kui tegemist on panditud asjaga, mille tarbija on ostnud pandimajast, samuti oksjonilt.

“Seda on võimalik põhjendada asjaoluga, et avaliku enampakkumise korral ei ole omandajal sisulisi väljavaateid asja päritolu väljaselgitamiseks,” rääkis Nadžafova.

Kuidas kindlaks teha, kas kaup on aus?

Varastatud kauba jõudmine Eestisse ei ole välistatud. Kui ostate kauba käest kätte ning tekib kahtlus, et tegemist on varastatud esemetega, siis teavitage alati politseid, soovitas Nadžafova.

“Enne kauba soetamist tuleb veenduda, et kaup saadakse otse selle omanikult. Kauplejalt tasub küsida kauba dokumente ja päritolu, sest nii saab kindlaks teha, et tegemist ei ole varastatud esemega,” lisas ta.

Liiga odava hinna puhul tunne huvi selle põhjuse kohta ning kahtluse korral loobu ostust. Samuti tasub kindlaks teha, kas pakutav kaup on töökorras ning vastab kaupleja poolt kirjeldatule.

Kui müüdaval kaubal on erimärgistused ning need ei kuulu kauba originaaliga kokku, siis uuri nende päritolu kohta.

Võltsitud kauba uurimisega tegeleb maksu- ja tolliamet (MTA).

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.