Valitsuseliikmed otsustasid eelarvearutelul kehtestada ülempiiri nii haigushüvitisele kui vanemahüvitisele, et sotsiaalhüvitised ei kasvaks riigile üle jõu.
2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani. See võimaldab riigieelarves kokku hoida 2026. aastal 13 miljonit eurot, mis kasvab 2027. aastaks 27 miljoni euroni aastas. Möödunud aastal oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.
Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest. Hüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks, isegi kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on palgad kiiresti kasvanud ja kasvavad ka edaspidi, Eesti keskmine palk ületab näiteks juba praegu 2000 euro piiri ja selleks, et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, soovitakse vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele.
“On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama meie tänaste võimaluste piires,” ütles Riisalo. “Küll aga ei vähendata edaspidi vanemahüvitist samaaegse töise tulu teenimise korral. Näeme, et aktiivsena püsimise soov lapsevanemate seas on ka vanemapuhkusel olles kõrge.”
Ajutise töövõimetuse hüvitistele tuleb lagi
Ühtlasi kehtestatakse 2026. aastast ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu.
Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on erinevate riiklike hüvitiste ühtlustamine mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada.
“Soovime riiklike toetuste ja hüvitistega liikuda üha enam vajaduspõhisuse suunas, et abi ja tugi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Hüvitiste ülempiiride seadmine kahekordsele keskmisele kuutasule on selles suunas õiglane muudatus,” ütles Sikkut.
Hooldekodus elavalt pensionärilt kaob üksi elava pensionäri toetus
2025. aastast lõpeb hooldekodus elavale pensionärile üksi elava pensionäri toetus.
Põhjenduseks tõi valitsus asjaolu, et hooldereformi tulemusena katab riik juba suure osa hooldekodu kuludest ja täiendav 200-eurone toetus ei ole enam asjakohane.
Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.
Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarve kulusid tuleval aastal kokku ca 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavune kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.
Lõpetatakse lastega koduse ülalpeetava vanema sotsiaalmaksu maksmine
Samuti lõpeb 2026. aastal riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest.
Muudatuse eesmärk on valitsuse teatel suunata mõlemaid vanemaid tööturule, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.
Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.
Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.
