Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina prognoosib, et inflatsioon ja intressimäärade tõus peaks küll pidurduma, kuid selleks peab mõnda aega ootama.
Keskpangad maailmas on erakorraliselt jõuliselt rahapoliitikat karmistamas, et inflatsiooni alla suruda. Bank of America andmetel tõsteti maailmas eelmisel aastal intressimäärasid kokku üle 275 korra. Selline intressimäärade tõstmine muudab kogu maailmas raha ja laenamise kallimaks. Rahapoliitika karmistamine mõjub reaalmajandusele ja hindadele teatavasti viiteajaga.
Samas on igal järgneval intressimäära tõstmisel üha tugevam nõudlust piirav mõju, mis peaks inflatsiooni aeglustama. Samas ei saa keskpank otseselt mõjutada pakkumispoolsetest šokkidest tulenevat inflatsiooni ehk lahendada näiteks energiakriisi. Nõudluse vähendamisele on aga vastu töötanud Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks majapidamistele ja ettevõtetele suunatud suured toetused – mis on küll riigiti väga erinevad. Õnneks on energiakriisi leevenemine vähendanud toetamise vajadust.
Järgmisel aastal langus
Kuigi euroala põhiinflatsioon on aeglustunud juba kolm kuud järjest ja jõudis jaanuaris esialgsete arvestuste järgi 8,5 protsendini, on selle taga peamiselt energiahindade langus. Ilma energiata jaanuaris inflatsiooni kiirenemine jätkus. Energiahinnad ei ole veel täiel määral kõikidesse kaupadesse ja teenustesse jõudnud.
Madalamatel energiahindadel on aga üha väiksem mõju majandusele. See peaks hakkama baasinflatsiooni pidurdama. Eelmisel aastal muutis nõrk euro dollari suhtes imporditud kaubad, sealhulgas energia, kallimaks. Sel aastal euro küll tugevneb, kuid peaks jääma ikkagi dollari suhtes pikaajalisest keskmisest nõrgemaks. Kuna Swedbanki prognoosi järgi jõuab euroala inflatsioon Euroopa Keskpanga rahapoliitilise eesmärgini ehk 2 protsendini selle aasta lõpus, annab see keskpangale võimaluse järgmisel aastal intressimäärasid langetama hakata.
Nii peaks meie hinnangul Euroopa Keskpank oma hoiuse püsivõimaluse intressimäära viima järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini. Eesti inflatsioon väheneb Swedbanki prognoosi järgi küll eelmise aasta 19 protsendilt sel aastal 9 protsendini, kuid neljandas kvartalis peaks hinnakasv olema ligi 6%.
6 kuu euribor võib tõusta 4% lähedale
Euribor on Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmise ootuses kiiresti tõusnud – 6 kuu euribor on kerkinud juba üle 3%. 3 kuu euribori futuuride järgi võib see turuintressimäär tõusta käesoleva aasta septembriks ligi 3,6 protsendini ning hakata seejärel tasapisi langema. Kuna 6 kuu euribor on 3 kuu omast ligi 0,5 protsendipunkti kõrgemal, võib see turuintressimäär tõusta isegi veidi üle 4%. Samas võivad futuurid kiiresti muutuda. Iga 0,5 protsendipunktine euribori tõus kergitab keskmise uue eluasemelaenu tagasimakset kuus ligi 30 eurot. Sügisel, kui euribor taanduma hakkab, mõjutab see laenukliente aga kuuekuulise viivitusega.
