Seaduses on kirjas, et tööandja peab töötajale andma aastas kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust, mille sees on ka 20 päeva tasustatud puhkust. Õppepuhkuse definitsioon võib aga segadust tekitada ja õhku jääb ikkagi küsimus, et millisel juhul läheb õppimine seaduse järgi õppepuhkuse alla.

Toome näite: Teet on ajakirjanik, kes tahab kokapabereid tegema minna. Seega pole tema töö otseselt selle erialaga seotud, mida ta õppima läheb. Kas sellisel juhul on tööandja kohustatud talle õppepuhkust andma või peab õpe olema õppepuhkuse saamiseks seotud praeguse töökohaga? Rahageenius uuris tööinspektsioonilt. Meile vastas tööinspektsiooni nõustamisjurist Vladimir Logatšev.

Kuidas õpet defineeritakse? 

Esmalt on oluline teha vahet tasemeõppe ja täienduskoolituste vahel. Täiskasvanute tasemeõpet võimaldavad üldhariduskoolid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ning ülikoolid (nt viiekuuline meisterjuuksuri õppekava või kuuekuuline kodu- ja sisustustekstiilide õmblemine). Täienduskoolitus on aga väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus (nt keelekursused või arvutiprogrammi kasutamise kursused).