Netist pea 300 euro eest kingituseks mänguauto ostnud inimene avastas, et masin ei tööta korralikult. Pood polnud aga nõus kogu raha tagasi maksma, sest kaupa ei tohtivat kokku panna.
Klient ostis juuli keskel Jeep Wrangler Rubiconi elektriauto firmalt DLB Trading, mis peab ülipoppi veebikaubamaja Kaup24. Pisut enam kui nädal aega hiljem jõudis 297 eurot maksnud mänguasi kohale.
Kui tellija aga mudeldžiibi kokku pani, tuli välja, et kaup oli puudulik: esimene käik ei töötanud, tuled ei põlenud ning takkaotsa selgus, et suurus ei sobi.
Nii otsustas klient kasutada 14-päevast taganemisõigust ehk võimalust netipoest soetatud kaup tagastada ning selle eest raha tagasi saada. Kuna auto oli ostetud sünnipäevakingiks, ei saanud parandamise-asendamisega oodata.
Asi jäi venima kuuks ajaks, kuni DLB Trading augusti lõpus viimaks nõustus kauba eest osa raha tagasi maksma – aga ainult 80 protsendi ulatuses, kuna leidis, et toote kokkupanemine ja katsetamine on auto väärtust vähendanud.
Kas asja tohib järgi proovida?
14-päevane taganemisõigus on loodud selleks, et netipoest ostja saaks kaubaga tutvuda samamoodi nagu füüsilises kaupluses – et aru saada, millega tegu, kuidas see toimib ja missuguste omadustega on.
DLB väitiski, et poes saab tootega tutvuda vaid visuaalselt – antud juhul oli klient aga toodet kasutanud ning ise ühendanud juhtmeid väidetavalt valesti ja seetõttu tekkis tal tõrkeid.
Kuna firma ja klient kokkuleppele ei saanud, jõudis asi tarbijavaidluste komisjoni ette. Seal jäi õigus ostjale ning DLB Tradingul tuleb nüüd kogu auto eest välja käidud raha tagasi maksta.
Komisjon nentis, et tarbija võis taganeda ostulepingust põhjust avaldamata 14 päeva jooksul ning on seda ka teinud. Kauba saatis ta tagasi tähtaegselt.
Selle kohta, et kauba väärtus oleks kuidagi vähenenud, ei ole veebipood aga kuidagi tõestanud. Vastupidi, veebipood ütles ka ise, et pärast juhtmete ühendamist on kaup täiesti töökorras. Veebipood pole ka välja toonud midagi, mis viitaks, et kaupa ei kasutatud otstarbekohaselt.
Kui kauba väärtus oleks ka vähenenud, siis tarbija vastutaks igal juhult väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks, selgitas komisjon veel.
