Maksuvaba tulu suurendamisest on kõige rohkem kasu saanud madalama sissetulekuga inimesed ja selle muudatuse mõju on viimastel aastatel veelgi suurenenud, selgub rahandusministeeriumi tellitud maksukoormuse jaotuse uuringust.
Uuringu tulemused näitavad, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades. Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: maksukoormuse suurenemist nende puhul ei ilmnenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.
Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab rahandusministeeriumi hinnangul öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt jätkub.
Vanusegruppides on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. Ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud.
Eelarvele halb mõju
Maksuvaba tulu reformil on olnud riigieelarvele negatiivne mõju. Riigi tulud on jäänud tulumaksust 3-5% ulatuses väiksemaks võrreldes olukorraga, kui muudatusi poleks tehtud. Näiteks 2022. aasta puhul oli madalama sissetulekuga leibkondade maksupoliitilise toetamise kulu u 200 miljonit eurot.
Tulumaksust laekuvad tulud on samas kasvanud, sest vaadeldud perioodil on Eestis toimunud suhteliselt kiire sissetulekute kasv. Inimeste tulude tõus ja maksuvaba tulu arvutusreeglite piiride muutumatus on endaga toonud kaasa selle, et maksuvaba tulu on senisest enam kujunenud madalama sissetulekuga inimestele suunatud meetmeks.
