Vabatahtlikku kolmandasse pensionisambasse panustavatest Eesti inimestest kogub sinna alla 5 protsendi oma palgast, selgus Luminori tellitud uuringust.

Samas panustab Eestis 6 protsenti ja enamgi oma igakuisest netotulust 3. sambasse veerand sambaga liitujatest, mida on rohkem kui kummagi lõunanaabri seas.

Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul märkis pisut üle kolmandiku – 34 protsenti – küsitlusele vastanutest, et on pensioni kogumiseks liitunud kolmanda ehk vabatahtliku pensionisambaga.

“Eestlased on siinkohal küllalt sarnased lõunanaabrite lätlastega, kus kolmandasse sambasse kogub raha 31 protsenti inimestest. Leedu inimesed seevastu panevad tuleviku jaoks tallele omajagu vähem – kolmandasse sambasse kogujaid on vaid napp viiendik ehk 19 protsenti tööealistest inimestest,“ rääkis Madisson.

Tema sõnul näitavad uuringutulemused, et kolmveerand inimestest kogub kolmandasse sambasse kuni 5 protsenti oma netopalgast – 37 protsendi sõnul koguvad nad kuni 2 protsenti ning 39 protsendi sõnul 3–5 protsenti netopalgast.

“Kõigist kogujatest kannab pea 14 protsenti vastanuist oma igakuisest netosissetulekust kolmandasse sambasse 6–10 protsenti ning ligi 11 protsenti inimestest paneb tuleviku tarbeks tallele enam kui kümnendiku oma palgast,” kirjeldas Madisson. “Võrdluseks – Lätis kogub netopalgast 6 protsenti või enam viiendik vastanuist ning Leedus vaid 12 protsenti kolmanda sambaga liitunutest.”

Kõige rohkem panustavad üle 30 aastased

Küsitlustulemustest nähtub ühtlasi, et enim panevad pensioniks kõrvale aktiivses tööeas inimesed – vanuserühmades 30–39 ja 40–49 koguvad ühtekokku 30 protsenti vastanutest kolmandasse sambasse oma palgast 6 protsenti või enam.

Põhjustest, miks inimesed pensioniks endale raha koguvad, on ülekaalukalt olulisim soov pensionil olles enda eest ise rahaliselt hoolitseda – seda tõi peamise argumendina kogumise poolt välja 64 protsenti vastanutest.

“Üsna märkimisväärne osa – 44 protsenti – toob ühtlasi välja ka soovi vanas eas töötamise asemel säästudest elada ning 40 protsendi vastanute sõnul on pensionikogumise eesmärk tagada endale jõukas vanaduspõlv,” kirjeldas Luminori pensionifondide juht.

Madissoni sõnul on 28 protsenti inimestest kindlad või isegi väga kindlad, et nad tulevad pensionipõlves rahaliselt toime. Seevastu 37 protsenti vastanutest on veidi kindlad ning 36 protsenti ei ole selles kindlad.

“Ehkki pensioniks kogumine jõudis Eestis laiema avalikkuse teadvusse juba pea veerandsada aastat tagasi kohustusliku pensionisüsteemi käivitumisega 2001. aastal, näitab nii pensioniks koguvate kui ka tuleviku suhtes ebakindlate inimeste arv, et inimeste teadlikkuse tõstmine on jätkuvalt aktuaalne,” kommenteeris Madisson.

Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel pensionikogumise teemalise uuringu läbi kõigis kolmes Balti riigis tänavu aprillis. Eestis küsitleti kokku 1003 inimest vanuses 18–65.