Uues ettevõttes tööle asumine on inimese jaoks omamoodi väljakutse. Uus keskkond, inimesed, tihti ka uued ülesanded ja praktikad, millega tuleb end kurssi viia. Mida kiiremini töötaja end firmas omaks võetuna tunneb, seda rutem saab temast ka täisväärtuslik meeskonnaliige.
Uue töötaja sisse elamise eest vastutab eelkõige tööandja
CV.ee läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et tööandjatel on veel uute töötajate meeskonda ja ettevõttesse vastuvõtmisel mõned olulised sammud teha. Uuringus osalenud ligi 500-lt töötajalt küsiti, kuidas neid uuele töökohale asudes vastu võeti.
68% inimestest vastasid, et neile näidati, kus kõik olulised asjad ja kohad asuvad. “Iseenesest pole ju midagi halvasti,” ütles CV.ee turundusjuht Maris Viires. “Aga kas siis tõesti ainult 68-le protsendile? Ehk siis ülejäänud ei teadnud tegelikult kus asjad asuvad.”
Kuigi 68% võib tunduda täiesti positiivse tulemusena, tuleks mõelda olukorrale, kus uus töötaja – uuringu järgi pea kolmandik töötajatest – asub tööle uuel ametikohal ning talle ei tutvustata olulisemaid ruume ja asju. Tõenäoliselt ei tundu selline tööle asumine kellelegi kuigi meeldiv.
Sarnased tulemused olid ka teistel küsimustel, mis puudutasid uuel ametikohal sisseelamist. Kogu meeskonnale tutvustati inimest kohe tööle asudes 63% juhtudest, mis tähendab, et üle kolmandiku uutest töötajatest asusid tööle ilma oma töökaaslaste nimesidki teadmata. Küsimusele “Mulle tagati kõik vajalikud töövahendid” andsid jaatava vastuse 62% uuringus osalenutest, mis jällegi näitab meile seda, et osadel tööandjatel on midagi olulist tegemata jäänud.
Oluline on ka kolleegide suhtumine ja vastuvõtt
Küsitluses uuriti ka kolleegide ja üleüldise meeskonda sulandumise kohta. “Siin läheb minu mõistes asi punaseks,” ütles Viires. Nimelt näitab uuring, et uue töötaja sisseelamise ja käekäigu kohta tundsid kolleegid huvi alla poolte vastanute puhul (38%). Viirese sõnul on see elementaarne viisakus, et kolleegid tunnevad uue töötaja käekäigu kohta huvi, küsivad temalt kuidas läheb. “38% on väga madal tulemus,” ütles ta.
Uuel töökohal alustades on väga kasulik, kui inimesele määratakse mentor ehk keegi kogenud töötaja, kelle poole alati pöörduda saab. Tihti võib see tähendada lihtsalt seda, et uus töötaja julgeb rohkem küsimusi esitada ning erilist lisakoormust nn mentorile ei tekigi. Kahjuks selgub uuringust, et mentor määrati vaid 21% uutest töötajatest ja täpselt sama protsent vastajaid ütlesid, et neid kutsuti mõnele koolitusele.
On ilmselge, et kõikidel töökohtadel ei pruugi koolitusi väga tihti või isegi üldse toimuda, kuid koolitus kui selline võib olla ka lihtsalt sissejuhatav või näiteks motivatsiooniseminar, mis annab töötajale võimaluse meeskonnaga lähemalt tutvuda. Viiresele teeb muret ka asjaolu, et vaid 14% inimestest vastasid, et uuel töökohal kutsuti neid lõunatama.
Pane end uue töötaja kingadesse
“Kujutage ette, te olete täiesti võõras seltskonnas, te vahetate töökohta, niigi veel ei tea mis kõik toimuma hakkab ja keegi ei kutsu teid isegi lõunat söömas,” ütles ta.
Uuringu tulemused näitavad, et uute töötajate sisseelamine ei ole kõikides ettevõtetes nii hästi läbi mõeldud ja viidud kui võiks. On oluline, et tööandjad ja kaaskolleegid suudaksid end panna uue töötaja kingadesse ja mõista, mis uuel ametikohal, uues keskkonnas ja uute inimestega võib raskusi valmistada ning kuidas seda kõike lihtsamaks muuta.
“Väga paljudes kohtades on arenguruumi küllaga,” sõnas Viires ja lisas, et sisseelamine sõltub ka inimtüübist. “Mõni inimene ongi väga hakkamist täis ja läheb ostab endale ise pastaka ja kalkulaatori ja kõik ongi väga korras, tema jaoks. Aga teine inimene vajab märksa rohkem hoidmist ja selle peale tasuks mõelda kohe töösuhte alguses.”
