Töö ei tähenda juba ammu pelgalt ülesannete täitmist, ning lisaks tehtud tööle oodatakse töötajalt innovatsiooni, algatust, loomingulisust, pühendumist ja ka emotsiooni, mis võib ühel hetkel avaldada mõju nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on depressioon muutunud üheks peamiseks töövõimetuse põhjuseks ning tervisliku mõtteviisi edendamine võiks olla iga organisatsiooni südameasi.

Swedbanki personalijuhi Ülle Pindi sõnul moodustab töö ja sellega seotud suhted olulise osa inimese vaimsest ja ka füüsilisest tervisest põhjusel, et töökeskkonnas ei saa inimene ise vastu võtta kõiki otsuseid ning palju sõltub organisatsiooni otsustest ja juhtimiskvaliteedist. “Suure organisatsiooni personalijuhina lähtun järgmisest põhimõttest: kes on suurem, ja tugevam, selle kohus on endast nõrgemale rohkem anda,” sõnas ta.

Selgelt sõnastatud ootused

Pindi sõnul on toetava töökeskkonna väga oluliseks aspektiks selgus enese rollis ning töölepinguseaduseski on kirjas, et töötajale peavad olema tööülesanded selgelt kirjeldatud. “Rolli selgus on üks olulisemaid asju töösuhetes – see annab töötajale võimaluse vastata tööandja ootustele ning juhile teadmise, mille alusel inimene on tööle võetud ning mida tal teha tuleb. Ebamäärasust taluvad inimesed erinevalt ning paljud tunnevad suurt stressi, kui nende roll ja vastutus konkreetses ülesandes pole selged,” sõnas ta.

Kui aja jooksul töötaja roll muutub, peaks läbi rääkima ja analüüsima uued tööülesanded, kas kõik uued ülesanded ikka mahuvad töölauale ning vajadusel ka koormuse vähendamise või suurendamise.

Positiivne tööatmosfäär

Kuna tänapäeva elu on muutunud väga intensiivseks ja pingeliseks, ei tohiks töösuhted sel taustal segada töö tegemist. Toetava tööatmosfääri kujundamine on paljuski juhi kätes ning selle aluseks on suhtlemine meeskonnaga, et teada, kuidas neil läheb. Kuigi sageli peetakse kaugtööd üheks läbipõlemise põhjuseks, ei ole Pind sellega nõus, sest eesmärgipärases, toetava juhi ja töökoormusega töökeskkonnas ei põle inimesed hübriidtöö pärast läbi.

“Regulaarsed üks ühele vestlused, samuti vahe- ja aastavestlused, koostegemised meeskonnaga annavad võimaluse läbi arutada, kuidas tiimil läheb ja konfliktid lahendatakse. Inimesed on sotsiaalsed olendid ning koostegemine teadupoolest liidab. Iga juhi ja tööandja võimuses on neid hetki ka praegusel kaug- ja hübriidtöö ajastul tekitada,” sõnas ta.

Niisamuti tõi ta välja ka töökiusamise mõju vaimsele tervisele ja tööstressi olulise faktorina. “Kiusamisest on erinevaid arusaamu ning tihtipeale mõeldakse sellest kui väga äärmuslikust olukorrast, kuid alguse võib see saada hoopis pisikestest asjadest, näiteks juhuslikust märkusest kohvinurgas, vestlusringist kõrvalejätmisest,” kirjeldas Pind.

Hästi juhitud töötulemused ja isiklik areng

“Üldiselt tahavad inimesed oma eluga kenasti hakkama saada ja oma tööd hästi osata. Kui töötajal puuduvad oskused oma tööd hästi teha, tunneb ta end halvasti. Siinkohal on juhi kohuseks anda töötajale regulaarset tagasisidet, et nende tulemusi, sooritust ja heaolu juhtida,” sõnas ta. Kui tööülesanded käivad silmnähtavalt üle jõu või emotsionaalselt raskelt, ei tasu töösuhet venima jätta. Sellest, kui töötaja saab teha seda, milles ta end hästi ja tugevalt tunneb, võidab Pindi sõnul ka tööandja.

Olulisel kohal on ka isklik areng, mis peaks olema nii tööandja kui ka töötaja huvides olulisel kohal. “Suuremal ja tugevamal ehk organisatsioonil lasub vastutus hoolitseda selle eest, et tema töötajad saaksid hästi hakkama. Töötajad omakorda peaksid olema huvitatud uute teadmiste omandamisest ja ellu rakendamisest. Õppimine ja lugemine on olulised vaimse värskuse hoidmisel. Midagi uut õppides avanevad alati kusagil uued võimalused, paraneb hakkamasaamine nii tööalaselt kui ka isiklikus elus,” sõnas ta.

Sportimise ja tervisliku eluviisi toetamine

Töötajate spordiharrastuste toetamine on kujunenud paljude tööandjate väärtuspakkumise loomulikuks osaks. “Füüsilisest tervisest sõltub palju ka see, kuidas inimene oma vaimse poolega hakkama saab. Selle taga on puhas füsioloogia – liikumine parandab aju verevarustust ja sellega ka enesetunnet, sest liikumine aitab ennetada ja leevendada vaimse tervise probleeme, rääkimata mõjust füüsilisele tervisele. Tihtipeale vajavad inimesed aga töö poolset innustamist. Päevade kaupa arvuti taga istudes ja ühelt koosolekult teisele lülitudes, on lihtne muutuda mugavaks,” julgustas ta tööandjaid ja kolleege teineteist sportlikuma eluviisi poole nügima.

Nagu on loomulikuks saanud spordikompensatsioon, võiks ettevõte soosida ka psühholoogilise abi pakkumist. “Nii nagu ettevõte pakub spordikompensatsiooni, võiksid väärtuspakkumises oma koha leida ka psühholoogine nõustamine ja teraapiad, sest pinge, valehäbi ja stereotüüpse mõtteviisi peletamiseks saab organisatsioon vaimse tervise teemadel avatult kaasa rääkida ja aidata. Kas see kompenseerida täissummas või osaliselt, on iga tööandja otsustada, kuid toetada tuleb igal juhul, ” lisas ta.

Eesmärgistamine

Tööandja saab küll töötaja vaimse tervise toetamiseks nii mõndagi ära teha, kuid lõpuks on elu inimese enese kätes. Siinkohal on oluline vastu võtta ja anda konstruktiivset tagasisidet, sest ümbritsevad inimesed ja nende hulgas ka tööandja võivad kõrvaltvaatajana varem mõista, et elu võib olla tasakaalust väljas.

“Enda tundmine ja oma vajaduste teadvustamine on vaimse tervise huvides väga tähtis ning igaühel on kasulik endale ära kirjeldada isiklik tasakaal – kui palju tahad tööd teha, kui palju perega olla ning oma hobide ja enesearenguga tegelda. Seejuures tasub hoolikalt jälgida, kuidas see 24 tunni sisse ära mahub, unustamata taastavat und, täisväärtuslikku sööki ja igapäevast liikumist,” kirjeldas ta.

“Üks minu väga hea ja kogenud juht ütles mulle kunagi: „Sa võid mulle alati rääkida, kui su elus on sinu jaoks midagi olulist juhtunud või toimumas. See on minu jaoks väga oluline, sest siis ma tean, et sel perioodil arvestan sinuga vähem. On inimlik olla ka muude asjadega hõivatud.“ See teadmine andis mulle kindlustunde, et olen töötajana hoitud. Kindlust ja hoitust vajame kõik,” lisas Pind lõpetuseks.