Oled kindlasti kuulnud ütlust, et inimene, kes teeb mida armastab, ei tööta ühtki päeva. Selliseid mõtteteri on kuulnud meis enamik, kuid mingil põhjusel inimesed ei suuda uskuda või ei suuda leida viisi, et neid oleks võimalik järgida.

Tegelikult on sellise mõttelaadi elamisega alustamine kerge. Alustada tuleb väikeste sammudega – keegi ei eelda, et sa päevapäevalt töökohast loobud ja 180-kraadilise karjääripöörde teed. Aitab sellestki, kui mõelda natuke rohkem, miks sa oma praegust tööd teed. Ideaalis võiks iga tööandja sisendada oma töötajatele, et nende tehtud tööl on mõte, eesmärk ja olulisus. CV-Online’i uuringust selgus aga, et kahjuks olukord tööturul nii lilleline pole.

Uutele töötajatele ei öelda, miks neid üldse tööle vaja on

Uuringus küsiti inimestelt esmalt, et kas neile tutvustati töövestlusel, miks nende töö organisatsioonile oluline on. Jaatava vastuse andsid 48% uuringus osalejatest ning eitava 49%. Seega ei selgitatud ligi pooltele inimestele tööle asudes, miks nad organisatsioonile üldse olulised on. Küsimustikus oli võimalik ka pikemalt kommenteerida ning ka siin oli vastuseid seinast seina.

Mitmed vastanud kommenteerisid lihtsalt “see on iseenesestmõistetav asi”. Samas leidus mitmeid kommentaare stiilis “See on üks olulisim asi, mida tööandja silmas peaks pidama”. Kindlasti on olemas inimesi, kes teavad väga hästi ise, miks nad midagi teevad ja mis on nende töö suurem eesmärk.

Hea juht peaks andma endast parima, et kõik tema alluvad tunneksid tööd tehes, et nende tegevusel on mõte. See on üks aspektidest, mis eristab lihtsalt juhti, kes asub kõrgemal positsioonil, liidrist, keda inimesed vabatahtlikult järgiksid.

Kotkas ei anna varblasele aru, miks ta nii kõrgel lendab

Motiveeritus ja töö tähenduslikkus ei puuduta ainult palgatöötajaid, vaid ka ettevõtte juhte ehk tööandjaid, kellel on tihtipeale väga palju võimalusi oma töötajate mõjutamiseks. Küsimusele “Kas Sinu organisatsiooni juht on töötajatega jaganud, miks ta teeb seda tööd, mida ta teeb?” andsid jaatava vastuse 42% vastanutest. Kui isegi su ülemus ei tea või vähemalt ei ütle, miks ta seda tööd teeb, siis miks sina peaksid teadma?

Kui eelmise küsimuse puhul oli kommentaarides väga mitmeid erinevaid arvamusi, siis selle küsimuse puhul jäi pikematest vastustest kõlama teatud vastuolulisus ülemuste ja töötajate vahel. “Juht teab, mida juht teeb,” vastas üks töötaja. Teine jällegi kommenteeris, et ülemused ei pea vajalikuks suhelda ametiredelilt madalamal olevate töölistega.

Nii morjendav kui see ka poleks, pole siin tegelikult midagi uut. Kahjuks ei ole paljude juhtide ja töötajateni veel jõudnud isegi arusaam, et ka teisiti on võimalik – ja palju parem – asju ajada, kui kuningas-alam-stiilis töösuhe.

Juht, näita oma töötajate vastu huvi üles

Töö tähenduslikkusest ja tööandjate olulisusest töötajate motiveerimisel on varemgi kirjutatud ning seekord küsiti uuringus osalejatelt, kas nende ülemus on küsinud, mis neile töö juures meeldib ning kas neile see töö meeldib. Ka siin jagunesid vastused üsnagi võrdselt pooleks: jah 50%, ei 47%.

Juhiga suhtlemine ei pruugi töötajate jaoks sugugi lihtne olla, eriti kui tegu on juhiga, kes töötajatest suurt midagi ei arva. Samas on tööandjal ja ettevõtte juhatusel üldisemalt võimalus töötajatelt väga olulist tagasisidet saada, mille järgi firmas asju ümber korraldada ja isegi efektiivsemaks muuta. Loomulikult ei hakka ükski töötaja oma ülemusele ütlema, et vihkab oma tööd, kui temalt selle kohta küsitakse. Samas võib ettevõtte juhile anda olulist tagasisidet isegi see, kui töötaja nimetab vaid asju, mis talle töö juures meeldivad.

Mitmed rahvusvahelised ettevõtted korraldavad tagasisideküsitlusi ja ettepanekute kampaaniaid, kus töötajatele antakse võimalus juhtkonnale tagasisidet anda.

Küsimuse kommentaaridest jäi silma väga erinevaid vastuseid, millest mitmed olid ka positiivsed: “Meil on usalduslik ja avatud suhtlus. Vastastikku räägime töömuredest ja ka headest asjadest.” Vastupidine arvamus aga illustreerib hästi, miks on oluline, et juht töötajate heaolu vastu huvi tunneb: “See ei huvita kedagi. Ja oh imet, töökuulutused on pidevalt üleval, töötajaid ei ole tulemas või ei jääda tööle püsivalt.”