Hobidel on kombeks aeg-ajalt töödeks muutuda. Kui IT-taustaga Jaanis Tammela 2014. aastal koos Ryan Robert Suska ja Ants Laidamiga käsitööõlle firma Tankeri lõi, ei osanud nad oodatagi, et viie aasta pärast omatakse Jüris võimsat ja kõrgtehnoloogilist pruulikoda. “Me ei planeerinud alguses üldse sellisel viisil toota, Tankeri kasv on nii meid ennast kui ka meie kliente korralikult üllatanud – see ongi puhas IT-põhine pruulimine ja villimine,” räägib Tammela rõõmsalt.
Hingega asja juures igal võimalikul hetkel
Viis aastat tagasi oli Tankeri üks esimestest pruulikodadest Eestis ning esimesed joogid valmistati Tankerile hoopis Õllenaudi poolt. Alles 2014. aasta lõpus hakkasid mehed oma seadmeid ostma, üles panema ning ruume tootmiseks ette valmistama. Tõeline tootmine hakkas pihta 2015. aastal – ühe aastaga tehti tollal sama palju õlut kui praegu ühe kuuga. “Käsitööna valmiva õlle turg on väga populaarne ning ühel hetkel saime aru, et sellises mahus tootmine ei ole enam jätkusuutlik, mistõttu otsustasime pruulikodasid juurde rajada,” meenutab Tammela.
Praegu Jüris asuv pruulikoda rajati kaks ja pool aastat tagasi, kui käsitööõlled moodustasid 1% kogu alkoholiturust. Turg ja mahud kasvasid aga kiirelt ning liitrikulu allasaamiseks alustati üheskoos automatiseerimist, pannes rohkem rõhku eelkõige kvaliteedile ja innovatsioonile. Esimesel aastal tegid pruulimeistrid kokku üle saja uue õllemaitse ning ehkki see pole majanduslikult kõige odavam tootearendusmeetod, on see kõige vahetum.
Paraku lähevad vähesed asjad nii kuis planeeritud. Oma uue pruulikoja tootmise sai Tanker käima alles neli kuud hiljem kui planeeritud. Pruulimeistri sõnul õpiti kogu protsessi juures tohutult palju, sest kogu meeskond oli pidevalt seadmete installatsioonide ning paigaldamise juures kohal. “See aitab meil mõista, et mis moodi asju remontida, kui midagi juhtuma peaks;” ütleb Tammela,
Pudelitelt minnakse järjest enam üle purkidele
Euroopas on viimasel ajal levima hakanud trend, millega käigus pruulikojad lähevad järjest enam pudelite pealt üle purkidele. Selle liikumisega on nüüdseks ühinenud ka Tanker ning põhjuseks on just tootjale kasulikum väiksem transpordi osakaal liitri kohta. Pruulimahud Tankeri kõrgtehnoloogilises Jüri pruulikojas on samuti suurenenud, praegu on aastaseks pruulimahuks umbes 250-300 000 liitrit ent peatselt soovivad pruulijad selle viia 600 000 liitri piirimaile.
Õlleturg on Eestis hooajaline, tippkuudena troonivad kalendris tavaliselt juuli ja detsember. “Kuna pool meie turust moodustab Eesti, siis panime siia suurima fookuse. Kui koduturg on tugev, saame ka mujale julgelt edasi minna,” räägib Tammela ja lisab, et järsk üleminek purgile tähendas kodumaal uue tootega väljatulemist.
Pudelid Tankeril muidugi päris ära ei kadunud, sest nendes müüakse siiderlikke ja veinilikke jooke ning hapuõlut. Tankeril on lisaks ka teine tehas, mida kasutatakse praeguse toodanguga võrdlusmomendi saavutamiseks. Jookide põhivalikud hoitakse suurtes kaubanduskettides, ent niššitooteid tarnitakse õllepoodides ja restoranides.
Funderbeamiga kohtusid pruulimeistrid esmakordselt ühel investeerimisüritusel, ent alguses ei olnud meestel plaanis platvormiga koostööd teha. Algselt kaalutud ühisrahastusviisid ei tundunud aga piisavalt efektiivsed, mistõttu löödi Funderbeamiga lõpuks ikkagi käed. “Ettevõtte rahuvsvahelisus lubas meil end paremini suunata nii kodumaiste kui ka teistes riikides elavate fännide poole, meil on nüüdseks müüdavus isegi Singapuris,” ütleb Tammela.
Peatselt saab alguse ka 500 000 eurose sihtmärgiga kampaania, mis koosneb rikkalikust video-ja infomaterjalist. Kogutud summaga on plaan mitte ainult õlletootmismahtu kasvatada, vaid ka tootmisefektiivsust suurendada ja komponente lisada. “Meie IT-pruulikoda saaks juurde näiteks uued mahutid, milleläbi oleksime paremini valmis kevadsuviseks müügi kõrgpunktist,” ütleb ta.
Sündikaadiga saab tutvuda siit!
