Väikefirmade puhul on lihtne: omanik on korraga nii 100% osanik kui ka ainuke juhatuse liige, kellel on kontroll kogu firmas toimuva üle ning kes otsustab ka seda, kas ja kui palju ta iseendale palka maksab.

Kuid kuidas käib palga maksmine firmades, kus juhatuses on rohkem kui üks inimene?

Juhatuse liikmed ei ole palgatöölised ega saa ka palka

“Tasuga on selles mõttes lihtne. Kui raha ei ole, pole võimalik ka midagi maksta,” sõnas Grow Finance’i partner Ulvi Tallo.

“Mitte mingisugust kohustust kellelegi midagi maksta juhatuses pole. Keegi ei saa nõuda, et talle tasu makstakse. Juhatuse liige võib teha tasuta tööd,” selgitas ta. Suuresti sõltubki juhatuse liikmete tasustamine – kuna nad ei ole palgatöölised, siis saavad nad tasu, mitte palka – firmasisestest kokkulepetest.

“Kuidas omanikud omavahel kokku lepivad, et millistel tingimustel keegi töötab ja tasu saab. Selleks võivad olla nii omanikud kui ka kõrgem organ, olenevalt ettevõtte struktuurist,” sõnas ta.

Kui juhatuse liige saab tasu vastavalt enda positsioonile, ei laiene talle töölepingu seadused. “Talle ei kehti puhkused ja muu selline. Kõik on vastavalt kokkulepetele,” sõnas Tallo. Maksukohustus on Tallo sõnul juhatuse liikmel palgatöölisega võrreldes praktiliselt sama. Ainuke vahe on selles, et juhatuse liige ei pea oma tasu pealt maksma töötuskindlustusmakse tasuma.

“Kui juhatuse liikme leping lõpeb, siis ei saa ta ka kompensatsiooni. Samuti ei pea talle midagi tähtaegadega ette teatama. Põhimõtteliselt võib juhatuse liikme päevapealt lahti lasta, aga kõik sõltub täpsemalt lepingutest, millega juhatuse liikmed firmaga seotud on.

Talle ei laiene töölepinguseadus, vaid võlaõigusseadus,” selgitas Tallo ning rõhutas, et erisusi juhatuse liikme ja tavatöötaja vahel tuleks alati tähele panna ning endale selgeks teha.