Kui keegi osutab ettevõttele teenust ja tal ei ole võimalust esitada selle kohta arvet, siis saab ettevõtja tasuda talle võlaõiguslepingu alusel. “Maksud arvestatakse sellisel juhul maha nagu tavalise palga puhul,” selgitab Grow Finance partner Ulvi Tallo.

Võlaõiguslikke lepinguid on soovitatav teha kirjalikult

Võlaõiguslikke lepinguid võib tööandja eelistada, sest sellisel juhul ei pea olema töömaht fikseeritud ja ka lepingu lõpetamine on soodsam, sest töölepingu puhul on ettevõtel kohustus tasuda töötajale ülesütlemishüvitis.

Suur erinevus töölepingu ja võlaõiguslike lepingute vahel on ka lepingu vormistamine. Hilisemate vaidluste vältimiseks on nõue, et tööleping oleks kirjalik, kuid võlaõiguslike lepingute puhul võib seda teha mis tahes vormis, kui ei ole määratud seadusega teisiti.

Seetõttu võib seda teha ka suuliselt, kuid hilisema probleemi korral on keeruline tõestada, milles täpsemalt kokku lepiti. Seega on soovitatav panna leping kirja paberile vabas vormis, millega välditakse võimalikke vaidlusi.

Ostu-müügilepingu tegemiseks peab olema käibemaksukohuslane

Kui ettevõte soovib eraisikult midagi osta, siis kehtib sellele erikord, kui eraisik peaks firmale müüma midagi, mida ta on ise kasutanud. Selle kohta saab kirjutada vabas vormis ja loetavas kirjas ostu-müügilepingu, kus peab olema kirjas: kes müüs, mille müüs, mis hinnaga ja kellele. “Omakasutuses olnud eset saab võtta firma arvele ja sellele ei lisandu makse,” räägib Tallo.

Teadma peab ainult seda, et ostja jaoks peab olema tegu müügikäibe jaoks tehtud kulutusega. Seega peab see olema, nii nagu iga teise firma kuludesse mineva ostu puhul, seotud otseselt ettevõtte pakutava teenusega. Oluline on teada, et ka isik, kellelt kaupa või teenust ostetakse, peab olema samuti käibemaksukohuslane, mida peab enne ostu sooristamist kontrollima käibemaksukohuslaste registrist.