Selleks, et töötamisel meie tervis säiliks, on igal töökohal vältimatu tegeleda töötervishoiu ja -ohutusega.

Tööandjale on selles osas seadusega kehtestatud rida kohustusi, mille täitmiseks tuleb tal teatud kulutusi teha: sisustada töökohad sobiva inventariga, tagada töötajatele vajalikud tervise- ja kaitsevahendid (näiteks prillid kuvariga töötamisel) jne. Niisiis paljud töötervishoiuga seotud kohustused on ettevõtjale juba Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega peale pandud ja neid loetakse ettevõtlusega seotud kuludeks, mis on tööandjale maksuvabad.

Millised kulud on maksuvabad?

Maksuvabade kulutuste põhjendamisel on tööandjale suureks abiks ettevõttes koostatud tööohutuse-alane riskianalüüs ja tegevuskava, mille olemasolu näeb ette ka seadus. Riskianalüüsi põhjal koostatud tegevuskavas saab iga töökoha osas kindlaks määrata konkreetsed abinõud, et töötaja tervist kaitsta. Kui siis nende jaoks kulutusi tehakse, on need maksuvabad, ja neid on ka lihtsam maksuametile tõestada.

Töötajale vajalikud tervisevahendid määrab töötervishoiuarst, kes annab iga töötaja jaoks konkreetsed juhised. Kui arst annab ainult üldisi soovitusi, näiteks käia ujulas või spordisaalis, mida ehk töötaja niikuinii teeks, siis see maksuvabastust ei võimalda.

Tervisevahendite hüvitamisel tuleb arvestada ka seda, kuidas neid kasutatakse – kas ainult tööülesannete täitmisel või on need ka erakasutuses. Kui näiteks kuvariga töötamiseks ette nähtud prille ei kasutata ainult töö tegemiseks, vaid ka vabal ajal, siis on otstarbekas kindlaks määrata proportsioon.

Tehtud kulutused peavad olema põhjendatud

Maksuvabalt on lubatud hüvitada ainult ettevõtluseks kasutatud osa, ülejäänud summa loetakse erisoodustuseks ja see maksustatakse. Kui töötajaga lepitakse kokku, et ta tasub ise erakasutuse osa vastavalt proportsioonile, siis ei ole makse vaja maksta.

Prillide osas tasuks veel märkida, et tööandjal on kohustus hüvitada nende maksumus, kui töötaja nägemine on töötamise tagajärjel halvenenud. Kui prillid vahetatakse välja ainult sel põhjusel, et need on kriibitud või purunenud, siis tegelikult tööandjal seaduse järgi hüvitamise kohustust ei ole.

Muidugi mõista ei ole ettevõttes koostatud riskianalüüs ja tegevuskava ka see “lõplik tõde”, vaid tehtud kulutusi peab siiski olema võimalik ettevõtte tegevusalaga ja konkreetse töötaja tööülesannetega siduda. Ainult sel juhul on töötervishoiule tehtud kulud maksuvabad.

Siinkohal tasub mainida, et viimasel ajal üsna levinud silmaoperatsioonid ei kuulu maksuvabalt hüvitatavate tervisevahendite hulka.

Loomulikult tohib tööandja töötajate tervise kaitsmiseks teha rohkem, kui seadus ette näeb, kuid sel juhul tuleb arvestada sellega, et need kulutused on maksustatavad erisoodustusena – tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks.