Üksikaktsiate kõrval saavad investoritelt rohket tähelepanu ka ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid, mis võimaldavad investeeringuid väga lihtsalt ja tõhusalt hajutada. Siiski ei tähenda ETFidesse investeerimine automaatselt, et investori portfell oleks nüüd igati hajutatud ja riskid seeläbi maandatud. Millised on ETFide eelised ja puudused, räägib Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Võimalusi on lõputult
ETFid (ingl exchange-traded fund) ehk börsil kaubeldavad fondid on Kalle Kose sõnul olemuselt investeerimisfondid, mille peamine eesmärk on järgida võimalikult täpselt fondi alusvara hinnaliikumist. “Kui aktiivselt juhitud fondide puhul on fondijuhi eesmärk võrdlusindeksi tootlust ületada, siis ETFi puhul ei soovita seda tootlust ületada, vaid järgida. Mida täpsemalt see õnnestub, seda parem,” selgitas ta.
Peamine erinevus, mille põhjal ETFe üksteisest eristada, peitub alusvaras ehk kuhu antud fond investeerib. “Võimalusi on väga palju, regionaalsetest aktsiaindeksitest teatud sektorite või tooraineteni välja.” Kuivõrd valik sõltub suuresti investori strateegiast ja riskitaluvusest, taandubki sobiva ETFi valik suuresti investori plaanidele ja eesmärkidele. “Kui on teada, milline on investori suurem plaan, siis on lihtsam mõelda, millised instrumente selle eesmärgi täitmiseks tarvis läheb.”
ETFi investeerimine ei tähenda automaatselt head hajutatust
ETFide peamine eelis peitub hajutamise potentsiaalis: nimelt võimaldavad just ETFid investeeringuid väga lihtsalt ja sobivalt hajutada. Seda saab investor mugavalt teha, kui valib investeeringu näiteks vastavalt kindlale sektorile, regioonile või riigile. “Hästi hajutatud portfell aitab alandada ja maandada võimalikke riske, mistõttu on siinkohal ETFidel üksikaktsiate ees selge eelis,” märkis Kose.
Siiski arvatakse sageli ekslikult, et ETFidesse investeerimine tagab igal juhul portfelli hea hajutatuse. “S&P 500 börsiindeksi puhul võiks arvata, et tegemist on indeksiga, mille alla on koondunud USA 500 edukaimat ettevõtet. Kuna tegemist on turukapitalisatsiooni alusel kaalutud indeksiga, mõjutavad selle liikumisi suuremal määral just kõige edukamad ja suuremad ettevõtted.
Näiteks 2023. aasta lõpu seisuga moodustasid vaid seitse suurimat ettevõtet (nn maagilised seitse e. suur seitsmik) S&P 500 börsiindeksi turukapitalisatsioonist koguni 28%. Kui pooltel nendest peaksid tekkima raskused, mõjutab see märkimisväärselt kogu aktsiaindeksi suunda,” tõi Kose näite. Seetõttu tasuks ETFide valikul olla tähelepanelik ja mõelda, kas hajutamine on ainult näiline või aitab tõepoolest võimalikke riske maandada.
ETFide üheks eeliseks võib Kose sõnul pidada ka kulusid. “Kui üksikaktsiatesse investeerimine ja portfellis piisava hajutatuse tagamine võib olla võrdlemisi kulukas, siis ETFide kontsentreeritus võimaldab investeeringu teha ühe terve regiooni peale – siin on kuluefektiivsuse argument selgelt ETFi kasuks.” Samas on ka alati olemas erandeid, kuna kavalalt ja teadlikult tegutsedes õnnestub teinekord suuri kulusid ka vältida.
Kolmas eelis puudutab investeeringu efektiivsust: nimelt võib investor ETFide abil saada teatud regioonidele parema ligipääsu. “Kui investor mõtleb näiteks, et Jaapani aktsiad on tõusnud väga edukalt ja usub, et see trend tõotab tulevikus jätkuda, on mitteprofessionaalina tegutsedes lihtsam investeerida Jaapani ETFi kui hakata Jaapani turul üksikaktsiaid välja selekteerima,” kommenteeris Kose.
Tuleb arvestada ka puudustega
Siiski leidub ETFide puhul ka miinuseid, millega investoril paratamatult arvestada tuleb. Kui üksikaktsiate puhul kehtib ütlus “sky is the limit” – seda eelkõige siis, kui investeering osutub õigeks ja õnnestunuks –, siis ETFide puhul selline potentsiaal puudub.
“Kuna ETFi tootlus on piiratud, pole põhjust loota, et nendesse investeerimine tooks kaasa kiire või ootamatu rikastumise. Kuid samas on väiksem liikumisulatus ka eelis, kuna tõenäosus, et sinu investeering suure languse järgselt taastub, on märksa suurem. Seda eelkõige siis, kui ETF-i alusvaraks on mõni laiapõhjaline aktsiaindeks. Ka ETF-ide puhul võib liigne riskide võtmine tuua suuri kaotusi, mida aeg ei pruugi korvata, seda näiteks juhul kui kasutatakse keerukamaid versioone – näiteks võimendusega langusele panustavaid ETF-e,” märkis varahaldur.
Kui kulusid võis ühelt poolt pidada ETFide eeliseks, siis teisalt rõhutab Kalle Kose, et just kulud võivad teinekord olla ka ETFidesse investeerimise puudus. “Kulude poolt tuleks ETFide puhul kindlasti hoolega jälgida: võrdlemisel on kasuks, kui investor tunneb termini “total expense ratio” (kogukulude määr) tähendust. See on kõige universaalsem mõõdik, mis näitab, kui suur on fondi kõikide kulude suhe fondi varade mahtu. Kui võrrelda omavahel kahte sama alusvara järgivat ETFi ning ühel on see määr suurem kui teisel, siis tasuks eelistada seda, mille kogukulude määr on madalam,” näitlikustas ta.
ETFidesse investeerimisega kaasneb ka nn vastaspoole risk. “Kuigi ETFide puhul on see risk väiksem, pole see siiski olematu. Seetõttu võiks instrumente valides jälgida, kes on ETFi fondihaldur, milline on tema taust ja kas see on investori jaoks vastuvõetav või mitte,” lisas ta.
Mida tasub alustaval investoril veel tähele panna?
Algajast investoril soovitab Kalle Kose jälgida ka seda, kui suur on ETFi varade maht. “Kui eksootilisemate ETFide puhul võib fond olla väiksema varamahuga, siis üleüldine soovitus algajale oleks vaadata nende ETFide poole, mille varade maht on võimalikult suur.”
Samuti võiks ETFide valimisel süveneda küsimusse, kas ETF maksab dividende või mitte. “Kui investor soovib dividende rahavoona saada, siis tasub sellega ETFide valikul arvestada. Kui seda soovi ei ole, aga dividende siiski makstakse, võib see tuludeklaratsiooni täitmisel ebavajalikke lisasekeldusi tekitada. Seega tasub ka seda nüanssi jälgida,” sõnas Kalle Kose lõpetuseks.
Tegu ei ole investeerimissoovitusega. Enne investeerimisotsuse tegemist peab iga investor ise põhjalikult kaaluma tehtava investeeringu finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.
