Kui reeglina nähakse suurema kinnisvara soetamises ohtu igakuistele väljaminekutele, siis sageli räägivad kommunaalkulud hoopis midagi muud. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et kui otsused on tehtud kaalutletult ja õigesti, võib energiatõhusas majas elamine osutuda korterist märksa soodsamaks elupinnaks.
Oled sa korteri- või majainimene?
Rebase sõnul armastavad inimesed end sageli defineerida korteri- või majainimestena ning sellisel eristusel on igati loogilised põhjused. “Minu kogemus ütleb, et majas elamisse suhtuvad positiivsemalt need, kellel on varem majas elamise kogemus, pärinegu see lapsepõlvest või mõnest varasemast eluetapist. Seeläbi osatakse majaga seotud eeliseid ja puudusi paremini hinnata, kuid unistatakse seejuures ka rohkem omaenda maja soetamisest, kuna sellest on sageli meeles positiivsed mälestused.”
Samas võib maja omamine tähendada tegevusi, millesse majaomanik kuigi positiivselt ei suhtu. “Muru vajab hooldamist ja taimed kastmist, seega kindlasti on maja puhul tegevusi, millega tuleb arvestada, kuid see, kas need kohustused inimesele istuvad või mitte, on puhtalt isiksuses ja eelistustes kinni,” kommenteeris ta.
Siiski ei pruugi maja olla lihtsalt unistus, vaid ka paratamatus, kuna korter või ridaelamu ei paku elamupinna suuruse poolest sobivat alternatiivi. “Kui peres on näiteks kolm last ning on soov, et igaühel oleks eraldi magamistuba, siis räägime siin juba 140–150-ruutmeetrisest elamupinnast, mida korterite või ridaelamute näol naljalt ei leia. Seega otsitakse maja lihtsalt põhjusel, et sinna mahub kogu pere mugavalt elama.”
Ridaelamu versus maja
Et elu jooksul teeb pea iga inimene lähemat tutvust korteris elamisega, võib majja kolimine tähendada suurt elumuutust, mistõttu eelistatakse sellele just ridaelamut, kuna viimane pakub majale justkui soodsamat ja mõistlikumat alternatiivi.
Otsus sõltub aga paljuski ka praegustest kinnisvarahindadest, mis kinnisvaraomanike otsuseid suuresti mõjutab. “Kui räägime ridaelamu ja maja hinnavahest, siis sageli võib see olla lausa kahekordne. Samas tuleb siin mängu asukoht: kui inimene on valmis asukoha suhtes kompromissiks, siis ma olen kindel, et Tallinna lähiümbrusest väljapoole õnnestub maja ehitada odavamalt kui soetada ridaelamu näiteks Viimsisse või Tabasallu.” Et aga maatükkide hinnad on väga palju tõusnud, seab see helesinistele unistustele realistliku piiri, mistõttu tulebki praeguses olukorras otsida ratsionaalseid lahendusi.
Majas elamine võib osutuda soodsamaks kui korteris
Kui küsimuse alla tulevad kinnisvaraga kaasnevad kommunaalkulud, siis nii maja kui ka ridaelamu puhul tuleb arvestada hoolduskuludega, mida saab ridaelamu puhul küll elanike vahel jaotada, kuid võib omanikule siiski tähendada kopsakamat väljaminekut kui maja puhul. “Majas elamine võib olla korterist ja ridaelamust soodsam ainuüksi põhjusel, et pole ühiskasutatavaid pindu ja ruume, mida pidevalt köetakse ja hooldatakse, või parklat, mida on vaja soojendada ja mis tähendab elanike jaoks ebamõistlikke kulusid,” tõi Rebane näiteid.
Samas võib suur küsimus seisneda ka inimese isiksuses ja otsuste vastuvõtmises. “Kokkulepete saavutamine naabrite vahel võib teinekord osutuda keerulisemaks kui üksinda see otsus vastu võtta ning vajalik samm ära teha. Inimesi on väga palju erinevaid ning kindlasti leidub neid, kes ei taha olla olukorras, kus hädavajalikud otsused venivad mõne naabri vastuseisu tõttu,” näitlikustas ta.
Siiski on maja kommunaalkulude kallidus Rebase hinnangul üks suur müüt, kuna kõik sõltub konkreetsest kinnisvarast. “Äsjavalminud energiatõhus maja võib olla vanemas kortermajas elamisest tunduvalt odavam, aga ka vastupidi: kui maja köetakse elektriga, võivad kommunaalkulud tulla märksa kallimad kui korteris.”
Seega taandub küsimus suuresti ehitustarkusele. “Kui maja suudetakse ehitada energiatõhusalt ning ehitusprotsessi jooksul tehakse õigeid ja häid valikuid, võib majaelanik kindlasti kommunaalkuludelt rohkem kokku hoida kui mõne teise kinnisvaratüübi omanik. Võti peitub tarkades ja läbimõeldud otsustes,” sõnas ta lõpetuseks.
