Liisingu võtmisel on oluline kontrollida nii sõiduki kui ka selle müüja tausta. Vastasel juhul võib juhtuda, et hiljem tuleb tegeleda tagajärgedega, mida saanuks riskide õige hindamisega maandada. Millega tuleb sõiduki ja automüüja taustakontrolli puhul arvestada ning millist rolli mängib siinkohal liisinguandja, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.
Oluline on nii sõiduki kui ka automüüja taust
Soodla sõnul on sõiduki liisimine sarnane näiteks kinnisvaratehinguga, mille puhul soovib pank veenduda kinnisvara seisukorras. Sarnane poliitika kehtib ka siis, kui ostja soovib sõiduki finantseerimiseks kasutada liisingut. “Kuna liisinguandja seisab liisinguvõtjaga ühel pool lauda, on igati arusaadav, miks soovib liisinguettevõte veenduda sõiduki seisukorras ja taustas,” selgitas Soodla.
Kuivõrd autoturg on väga mitmekesine ning erinevaid müüjaid jagub, on niisiis oluline veenduda nii huviorbiidis oleva sõiduki kui ka automüüja taustas. Seda enam, et sõiduki ostuga seonduvaid riske leidub väga palju erinevaid. “Vastavalt sellele, kelle käest auto ostetakse, võib ka riskiprofiil olla väga erinev: riskide vaates on väga suur vahe, kas auto ostetakse esindusest või tundmatult eraisikult.”
Kuid millised need riskid on? Andrus Soodla toob välja neli olulisemat, millele auto ostmisel mõelda.
- Tehinguga seotud risk
Kui osta auto tundmatu müüja käest ning võtta sõiduk liisingusse, võib varitseda oht, mida esimese hooga ette ei kujutaks – nimelt ei pruugi müüja olla autot seaduslikult omandanud. “Kui müüja tundub kahtlane, siis minu kogemus ütleb, et kus suitsu, seal tuld. Seega tasub hoolikalt kaaluda, kelle käest autot osta soovitakse. Näiteks võib selguda, et auto oli varastatud, mistõttu võetakse auto varguse avastamise järel omanikul käest, kuid liisingukohustus jääb sellegipoolest alles,” tõi Soodla näite.
Sobiva automüüja leidmisel on abiks loetelu aktsepteeritud sõiduautode müüjatest, kes on läbinud põhjaliku taustakontrolli. “Müüja taustas veendumiseks on liisinguandja teinud põhjaliku eeltöö, mistõttu julgeme neid müüjaid kindlasti usaldada ning aktsepteerida,” lisas ta.
- Majandusliku kasuga ja/või pettusega seotud risk
Kui sõiduki taustakontroll jääb õigel hetkel tegemata, võib uut autoomanikku tabada olukord, kus selgub, et soetatud vara vajab kopsakat remonti ning see röövib omanikult suurema summa raha. “Lisakulud võivad teinekord olla väga suured ning kui sõiduki ostule peab järsku hakkama juurde investeerima, võrdub see sisuliselt petta saamisega,” möönis Soodla.
Kuivõrd aktsepteeritud automüüjad teostavad autole põhjaliku tehnilise kontrolli, tuuakse seejuures reeglina välja ka puudused. “Sõidukil esinevad puudused on igati tavalised, kuid vahe seisneb selles, kas neid presenteeritakse ostjale või mitte – kasu peal väljas olev müüja jätab need tavaliselt enda teada.”
Samuti pole saladus, et turul liigub ka tagasi keritud spidomeetriga sõidukeid, mille puhul selgub valus tõde teinekord alles teeninduses, kus auto ajaloole täpsemalt peale vaadatakse. “Kui aga omanikul on kilometraažist vale ettekujutus, toob see kaasa probleemid ka sõiduki hooldamisel, kuna tootja on ette näinud kindla hooldusskeemi. Sellisel juhul võib tekkida vastuolu sõiduki kindlustuspoliisiga, põhjustades enda teadmata nii ainelist kui ka materiaalset kahju,” näitlikustas Soodla.
- Turvalisusega seotud risk
Kahjuks võib kasutatud sõiduki taustakontroll olla teinekord ka elu ja surma küsimus: nimelt võib autoturul müügile sattuda minevikus mahakantud avariilisi autosid, mis remonditakse ja müüakse vähekasutatud auto pähe mõnele heausklikule ostjale edasi. Kuna aga sellise “vuntsimise” puhul pööratakse rõhku peaasjalikult just auto välimusele. Kindlasti ei ole sellistel juhtudel tagatud auto tehnilised nõuded ega turvavarustuse seisukord.
“Kaasaegsete autode tehnoloogia on väga tundlik ning kui sõiduk pannakse erinevatest tükkidest kokku, pole garantiid, et kõik töötaks nii nagu vaja – see hõlmab nii juhiabisüsteeme kui ka auto turvavarustust,” kommenteeris Soodla. Seega on sõiduki taustakontroll väga olulise tähtsusega tegur ka enda ja pereliikmete heaolu vaates.
- Taganemisega seotud risk
Kuna tarbijakaitse regulatsioon annab tarbijale õiguse taganeda tarbijakrediidilepingust 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, on ostjal võimalik öelda üles ka liisinguleping. Usaldusväärsete müüjate puhul, kellega liisingettevõtetel on tihe koostöö, viitaja nõuet ostusumma tasumisel reeglina ei rakendata. Samas on olemas võimalus, et liisinguandja võib müüjale sõiduki eest tasuda alles pärast ametlikku taganemisperioodi lõppu. Juhuti tehtavate tehingute või vähetuntud müüjate korral liisingud sellist võimalust ka kasutavad.
“Ehkki aeg-ajalt tuleb müüja poolt ette ka rahulolematust, kinnitab üldine kogemus, et inimesed saavad aru, et selline regulatsioon on mõeldud nende enda kaitseks,” sõnas Soodla.
Üldpilt on pigem positiivne
Kuivõrd liisinguettevõtted teevad automüüjatele põhjaliku ja usaldusväärse taustakontrolli, mille hulgas kontrollitakse nii müügiprotsesside usaldusväärsust, dokumentatsiooni kui ka palju muud, soovitab Andrus Soodla igal juhul pöörata tähelepanu, kelle käest sõiduk ostetakse – nii on võimalik potentsiaalseid riske vältida.
“Kuivõrd autoturg tervikuna on väga aktiivne, liigub probleemseid autosid ja -automüüjaid siiski võrdlemisi vähe. Samuti ei tasu muretseda, kui konkreetset automüüjat meie nimistus ei leidu – igat liisingu juhtumit vaatame eraldi ja reageerime võimalikult kiiresti.” sõnas Luminor Liisingu juht lõpetuseks.
