Laenuotsuse tegemisel võtab pank arvesse laenutaotleja profiili, mille põhjal selgitatakse välja kliendi laenuvõime. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane kinnitab, et probleemid võlgnevuste tasumisel võivad laenuvõimet küll mõjutada, ent iga väiksemgi eksimus negatiivse laenuotsusega karistatav ei ole.
Maksehäirel peab olema selgitus
Kodulaenu taotlemisel soovib pank näha kliendi pangakonto väljavõtet, veendumaks eeskätt tema sissetulekuallikates ja väljaminekutes. Küll aga hindab pank ka laenutaotleja maksekäitumist, sealhulgas maksehäireid ja võimalikke varasemaid maksepuhkusi.
“Krediidiinfo analüüsimisel võtab pank arvesse, kas inimesel on viimase kolme aasta jooksul esinenud maksehäireid ning kas võlgnevused on endiselt üleval või mitte. Kui võlgnevus eksisteerib tänaseni, on see laenuotsuse tegemisel kindlasti väga olulise tähtsusega,” kinnitas Rebane.
Kui aga võlgnevused on tänaseks tasutud, võib pank esitada nende kohta täpsustavaid küsimusi. “Kui maksehäired on tänaseks seljatatud ja kliendi poolt on olemas selgitus, mis ja miks juhtus – näiteks jäi maksmata parkimistrahv või esines häire mõne arve tasumisel –, siis üldjuhul lähenetakse sellele mõistva suhtumisega ning selgitusest piisab.”
Ehkki iga arve või trahvi tasumisel tuleks hoolega jälgida maksetähtaegu, tekitab tõsisemaid probleeme maksmisega viivitamine, mis ulatub paarist hilinenud päevast veelgi kaugemale. “Eksimusi juhtub kõigil ning see on igati mõistetav. Kui aga tasumistähtaegadest ei peeta korduvalt kinni või tasutakse arveid tähtajast märkimisväärselt hiljem, on see kindlasti üks ohumärk,” toonitas Rebane.
Kuidas mõjutab laenuvõimekust varasem maksepuhkus?
Kuivõrd olemasoleva kodulaenu teenindajal on võimalik küsida maksepuhkust ning paljudel juhtudel seda koroonapandeemia ajal ka kasutati, võib tekkida küsimus, kas ja kui palju mõjutab varasem maksepuhkus inimese tänast laenuvõimekust.
“Veendumaks, et kliendi finantsiline olukord on tänaseks taastunud, ei väljastata uut kodulaenu reeglina poolteist aastat pärast maksepuhkuse lõppemist. Kui inimene võttis koroonapandeemia ajal maksepuhkuse, siis kindlasti jääb see silma ning panga jaoks tähendab see riskantset käitumist,” selgitas ekspert.
Maksetega hilinemine ei pruugi alati tähendada negatiivset laenuotsust, kuid võib kergitada laenu hinda. “Kui kliendil on pangasiseselt olnud maksetega hilinemisi, aga see pole krediidiinfosse jõudnud, mõjutab see kliendi riskitaset, mistõttu võib laenuhind ehk riskimarginaal olla kõrgem.”
Siiski ei ole sellised probleemid Eestis kuigi sageli esinevad, kuna maksekäitumise poolest on eestlased igati eeskujulikud. “Võrreldes teiste Balti riikidega on eestlaste võlgnevuses olevate laenude osakaal kõige väiksem – seda põhjusel, et kodulaen ja liising on reeglina viimased, mis raskustesse sattudes maksmata jäetakse. Seega võib kokkuvõttes öelda, et kodu ja auto on eestlasele väga kallid ning hea distsipliin tagab väga hea maksekäitumise,” sõnas Tanel Rebane.
