Kodulaenu taotlemisega kaasneb rida erinevaid küsimusi, millele tuleb sageli vastuseid otsida kas laenukonsultandilt või netiavarustest. Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane vastab viiele kodulaenu puudutavale korduma kippuvale küsimusele.

1. Milliseid dokumente või andmeid tuleb kodulaenu taotlemiseks esitada?

Kõige esimene samm on esitada laenutaotlus. Taotluse ülevaatamise järel võtab pank ühendust ja küsib järgmiseid vajalikke dokumente, mille hulka kuuluvad näiteks:

• konto väljavõte – kui taotlejaid on mitu või pangakontod asuvad erinevates pankades, tuleks esitada kõik väljavõtted;
• objekti hindamisakt, mis on koostatud panga aktsepteeritavas kinnisvarabüroos;
• omafinantseeringu päritolu;
• KredExi käenduse kasutamise puhul sihtgruppi kuulumist tõendavad dokumendid (koopia kooli lõputunnistusest või laste sünnitunnistustest);

Samuti võib pank teatud juhtudel andmeid juurde küsida: kui laenu soovitakse taotleda kaastaotlejaga koos, peab kaastaotleja allkirjastama nõusolekuvormi. Kui taotleja on ettevõtja või töötab mitmes asutuses korraga, võib pank küsida viimase kahe aasta sissetulekute väljavõtet, samuti ettevõtte finantse ja muud olulist, mida kliendiprofiili hindamiseks tarvis läheb.

2. Kuidas pank teab, kas ma olen laenu teenindamiseks võimeline või mitte?

Pank analüüsib kliendilt saadud infot põhjalikult ning kalkuleerib suuresti just nende andmete põhjal nii tema sissetulekud kui ka kohustused. “Samuti arvestab pank positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast kohustuste teenindamist – ka selle arvelt võib maksimaalne laenusumma mõnevõrra väheneda.

Kindlasti veendutakse laenuvõimekuse puhul, et inimesel oleks jätkusuutlik töökoht ja tööstaaž. “Sellised kliendiprofiili hindavad reeglid on pangati suhteliselt sarnased ning eesmärk ühine: selgitada välja, kas inimene on laenu teenindamiseks võimeline või mitte.”

3. Kas tuleks valida annuiteetgraafik või võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafik?

Tanel Rebase sõnul sõltub sobiva graafiku valik suuresti kliendi enda võimalustest ja vajadustest. “Kindlasti tuleb arvestada, et võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafiku puhul on igakuine laenumakse alguses suurem. Kui aga võimalused on piisavad ja kodu soetatakse teadlikult näiteks viieks järgmiseks aastaks, tasub mõelda võrdsetes põhiosades graafiku peale, kuna selle aja jooksul makstakse rohkem tagasi laenu põhiosa,” selgitas Rebane.

Kuivõrd kodulaenuga kaasneb palju kulutusi, hindamisaktist notaritehinguni, on inimeste võimalused siiski piiratud. “See on ka põhjus, miks inimesed otsustavad minna annuiteetgraafiku teed. Sellisel juhul tuleb lihtsalt arvestada, et pangale tasutakse rohkem intresse,” lisas ta.

4. Kuidas mõjutab omafinantseering minu laenutingimusi?

Eksperdi sõnul on omafinantseeringu olemasolu märk sellest, et inimene saab valitud kinnisvara endale päriselt lubada ning on näinud vaeva selle kogumiseks. Samuti sõltub omafinantseeringust ka soetatava kinnisvara võimalik väärtus. “Kui omafinantseering on suurem, võimaldab see inimesel soetada suuremat või kallimat kinnisvara. Kuid kindlasti pole omafinantseering ainus tegur, mille pealt pank otsuse teeb.”

Nimelt võib suurem omafinantseering tähendada küll panga jaoks väiksemat riski, kuid kui inimesel puudub regulaarne sissetulek, ei saa laenu siiski väljastada. “Väga palju sõltub kliendi profiilist ja kinnisvarast – kui inimese regulaarne töötasu on piisav ja tingimused sobivad, teeb pank suurema tõenäosusega positiivse laenuotsuse.”

5. Kuidas ma saan end võimalike laenu teenindamisega seotud raskuste eest kaitsta?

Kui laenu tagatiseks oleva kinnisvara puhul on kodukindlustus kohustuslik, siis lisaks koduga seotud õnnetustele võib ka muus elus ette tulla ootamatusi, mis mõjutavad tugevalt ka laenu teenindava inimese võimalusi. Selliste olukordade vältimiseks on olemas riske maandavaid võimalusi – appi tõttab kindlustus.

“Pangad pakuvad ootamatute olukordade puhul riskide maandamiseks näiteks laenumaksekindlustust, mis katab kliendi kodulaenu kuumaksed ootamatu töötuse, raske haiguse või lapse pikaajalise haigestumise korral. Klient saab valida sobiva kaitsetaseme, mille põhjal kindlustushüvitist makstakse,” selgitas Rebane.

Eksperdi sõnul on laenumaksekindlustuse vastu huvi tõusnud just olukordades, kus majandusolukord pole kiita. “Kui töötuse tase tõuseb ja koondamisi on rohkem, tõuseb reeglina ka huvi laenumaksekindlustuse vastu,” lisas ta.

Teine viis end ootamatuste eest kaitsta on elukindlustus – ka siin saab klient ise määrata, kui suures osa laenust ta kindlustada soovib. Lisaks inimelu kaotuse, haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel kehtivad elukindlustuse tingimused ka puuduva töövõime või kriitiliste haiguste puhul.

Rebase sõnul võiksid elukindlustuse peale eelisjärjekorras mõelda inimesed, kes on oma leibkonnas ainsad, kes regulaarset töötasu teenivad. “Kindlasti tasub mõelda, mis laenuteenindajal veel hinge taga on – kui õnnetusjuhtumi järel peaks pere jääma ilma ainsast regulaarse sissetulekuga liikmest, on elukindlustus veelgi olulisem võimalus, mille peale mõelda,” ütles Rebane.