Liitintress on investeerimisekspertide sõnul üks väheseid tasuta lõunaid. Sellegipoolest jääb paljudele sageli mõistmatuks, millal liitintress oma kauaoodatud mõjuvõimu saavutab ning mida teha selleks, et see investori kasuks kiiremini tööle hakkaks. Näpunäiteid jagab Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.
Liitintressi saab ära kasutada ka passiivse investeeringu puhul
Kui tutvustada liitintressi olemust algajast investorile, võiks Kalle Kose sõnul seda võrrelda näiteks lumepalliga, mis mäest alla veeredes aina suuremaks muutub. “Kui investeeringuks võiks pidada esialgset lumepalli, siis liitintress on selle külge kogutud lumi, mis palli kogu aeg suuremaks muudab ja sellele hoogu juurde annab,” kirjeldas ta.
Ent mida see tegelikult tähendab? Nimelt kirjeldab liitintress olukorda, kus intress arvutatakse juurde mitte ainult investeeringu põhisummale, vaid ka selle pealt juba teenitud intressidele. “Intress lisatakse perioodiliselt põhisummadele ja järgmine intressiarvestus tehakse järgmise põhisumma alusel,” lisas Kose.
Seejuures tuleb tähele panna, et liitintress pole iseloomulik ainult hoiusele või erinevatele fondidele, vaid kehtib ka muude instrumentide puhul, mis ilmtingimata regulaarset jooksvat tulu ei teeni. “Liitintressi saab ära kasutada ka passiivsete investeeringute puhul ehk ilma, et investor peaks portfelliga päevast-päeva tegelema.”
Järgi investeerimise põhitõdesid
Lisaks võib liitintress oma mõjuvõimu näidata ka aktsiatesse investeerimisel. “See fenomen toimib samasuguste põhimõtete alusel, seda nii aktsiate kui aktsiafondide puhul. Näiteks, kui aktsiaturgudel on pikaajaline tootlus keskmiselt ligikaudu 6–8% aastas, siis lühiajaliselt võib portfell olla teatud aastatel ka languses. Pikaajaline keskmine tootlus lisandub niisiis pikema ajaperioodi jooksul suurenenud portfelli väärtusele – seda eeldusel, et järgitud on kõiki investeerimise algtõdesid,” selgitas privaatpanganduse varahaldur.
Esimene nendest seisneb investorile sobivas varade jaotuses. “Investor peaks endale küllalt hästi selgeks tegema, milline on temale sobiv riskitase – seejuures tasub mõelda, kas ja kui hästi talutakse olukorda, kus kehvemal aastal võib portfelli väärtus langeda näiteks 25%.”
Kuna väga kergesti võib tekkida olukord, kus investor hakkab kehvemas turuolukorras riske maandama ning müüb aktsiad pikemalt mõtlemata ära, on sage juhus, et naasmisega jäädakse seejuures hiljaks. “See viib omakorda ka portfelli tootlust alla ning annab mõista, et varade jaotust ja riskitaset on algusest peale valesti hinnatud,” märkis Kose. Mida õigem on esialgne valik, seda vähem esineb ka turgudele sisenemist ja lahkumist ning seda parem on ka turgude ajalooline tootlus.
Teiseks peab investori portfell olema hästi hajutatud, kuna muul moel on suur tõenäosus, et tootlus jääb alla turgude poolt pakutava. “Praegu on moes tehnoloogiasektori aktsiad, kuid selliste kiiresti liikuvate rongide puhul võib esineda ka ootamatuid peatumisi ja seismajäämisi. Seega on mõistlik hajutamine investeerimise juures kindlasti võtmetähtsusega,” rõhutas ekspert.
Kolmas põhitõde seisneb rutiinide ja harjumuste loomisel – nimelt saavutab liitintress oma tõelise jõu, kui investor paigutab raha regulaarselt ja olenemata sellest, mis turgudel parajasti toimub. “Kindlasti on viga see, kui turgudele paigutatakse heldelt rahasid vaid siis, kui aktsiad tippude suunas liiguvad. Investeerimise edu tugineb suurel määral järjepidevusel – selle tagab eelkõige automaatne ehk regulaarne vara kasvatamine.”
Sõltub investorist ja tema portfellist
Ent millal võiks liitintress sinu jaoks tööle hakata? Luminori privaatpanganduse varahalduri sõnul sõltub see suuresti sellest, kui hästi investeerimise põhitõdedest kinni peetakse, aga ka investori strateegiast ja tema portfelli iseloomust.
“Liitintressi mõju sõltub portfelli keskmisest tulususest ja sellest, millist tulu investor sihib. Kui tegemist on hästi konservatiivse portfelliga, mis pakub umbes 4% keskmist tootlust, võib liitintressi tööle hakkamine võtta oluliselt rohkem aega kui näiteks 8% keskmise tootlusega portfelli puhul.” Mida pikem on investeerimise juures ajahorisont, seda kõrgema riskiga võiks olla ka portfelli sisu, kuna riskantsemate investeeringute eeldatavalt suurem väärtuse kõikumine mõjutab pikaajalist investorit pigem vähesemal määral.
Samas ei saa mööda vaadata ka järjepidevate sissemaksete olulisusest, mis on Kose sõnul vähemalt sama oluline faktor nagu aeg, mis investorit teenib. “Selleks, et investor, kelle portfell koosneb näiteks 8% tootlust pakkuvatest aktsiatest, saavutaks 100% tootluse, läheb tal ligikaudu 9 aastat. Teine investor, kes leidis turult 8% intressi aastas pakkuva võlakirja, kuid ei kasuta liitintressi mõjuvõimu, saavutab 100% tootluse 12,5 aastaga,” tõi Kose näite.
Vahe muutub veelgi suuremaks pikema ajahorisondi kontekstis: 200% tootluse saavutaks esimesel juhul 14,5 aastaga ning teisel juhul 25 aastaga. “Mida pikem on ajahorisont, seda võimsamalt liitintress investori jaoks tööle hakkab. Seda omakorda tuleb toetada regulaarsete sissemaksetega. Kui neid tõdesid järgitakse, ei pea liitintressi tööle hakkamist kaua ootama,” sõnas ta lõpetuseks.
