Kui veel mõni aeg tagasi ei pööratud uue kodu energiamärgisele eraldi suuremat tähelepanu, siis tänaste energiahindade ja keskkonnateadlikkuse kasvades on koduostjate fookus järjest rohkem just säästlikkusel. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane tõdeb, et paraku pole energiasäästlikud kodud kõikidele kättesaadavad, kuna parema energiamärgisega kodu eest tuleb sageli välja käia loodetust suurem summa.

Energiahinnad andsid vajaliku tõuke

Rebase sõnul on koduostjad järjest teadlikumad nii keskkonnaalastes kui ka energiasäästuga seotud küsimustes. Olulise tõuke sellele trendile andis energiahindade kiire kasv. “Inimesed said omal nahal tunda, et see, kui palju kodu energiat kulutab ja mis see maksma läheb, on väga oluline tegur,” kinnitas ta.

Kuivõrd keskkonnateadlikkusest ja madalatest energiakuludest on saanud kinnisvaraturul omamoodi trend, pööratakse sellele järjest rohkem tähelepanu ka uue kinnisvara otsimisel. “Teadlikum ostja vaatab täna vaid A- ja B-, harvem ka C-energiaklassi kinnisvara, kuna sellest madalama energiaklassiga korteritel võivad kodulaenule lisanduvad kulutused tõusta väga kõrgele,” selgitas Rebane.

Sellist mõtteviisi toetavad omalt poolt ka kodulaenu väljastajad ehk pangad – näiteks võib energiatõhusa eluaseme ostul kui ka olemasoleva eluaseme energiatõhusaks muutmise korral olla esmane sissemakse alates 10% (tavapärase 20% asemel). Lisatagatise olemasolul väheneb sissemakse isegi kuni 0%-ni.

Kuivõrd kõrgema energiaklassiga kinnisvara on populaarne kaup, tuleb ostjal arvestada kõrgema hinnatasemega. “Energiatõhususel on oma hind: kui vaadata hetkel Tallinna keskmist uusarenduses asuvat korterit, siis selle hind on hetkel umbes 260 000 eurot – sellisel juhul räägime umbes 1100-eurosest kuumaksest. Mõistagi pole selline kinnisvara paljudele inimestele kättesaadav ning vaadata tuleb soodsamate alternatiivide suunas.”

Seega tasub kinnisvara ostmisel mõelda, kas inimese võimalused, vajadused ja soovid kattuvad või mitte. “Energiasäästliku korteri või maja ostmine on väga tervitatav, kuid tuleb kriitiliselt hinnata, kas see soov saab olemasolevate vahendite ja palgataseme vaates realiseeruda,” lisas Rebane.

Renoveerimise tempo võiks olla kiirem

Kui energiasäästliku korteri ostmine jääb laenuvõimekusest väljapoole, ei tasu meelt heita – nimelt tasub pilku peal hoida ka kinnisvaral, mida on kas plaan lähiajal renoveerida või mis on juba renoveerimise läbinud. Kuivõrd eluhoonete renoveerimine on fookuses ka riiklike toetuste vaates, on võimalused energiatõhususe parandamiseks järjest paremad. Tanel Rebase sõnul oleks aga vaja kiiremini tegutseda.

“Renoveerimise maht peaks Eestis olema oluliselt suurem selleks, et jõuaksime oma elamufondiga n-ö heasse nimekirja. Riik on küll suurendamas oma panuseid ja ka renoveerimine on kõrgema energiahinna tõttu tasuvamaks muutunud, kuid pikk tee on veel minna,” kommenteeris eraisikute panganduse juht.

Eramaju saab soodsamatel tingimustel renoveerida

Kui korterite puhul on energiatõhusus alles viimase paari aasta trend, siis elamute ehitamise vaates on muutus olnud väiksem. Sellel on aga lihtne põhjus. “Energiasäästule pöörati eramaja ehitamisel suuremat tähelepanu juba 10 aastat tagasi – seetõttu pole viimastel aastatel väga suurt trendi märgata olnud,” sõnas Rebane.

Siiski on näha, et enam kui 20 aastat tagasi ehitatud eramajade puhul on küttelahendused selgelt maha jäänud ning vajaksid renoveerimist. “Kui varem ei osatud küttelahendusele nii suurt tähelepanu pöörata, siis kõrgete energiahindade valguses muutus renoveerimine järsult väga populaarseks. Nii on pangad, sealhulgas Luminor tulnud klientidele poolele teele vastu ja finantseerinud selliste hoonete renoveerimist madalama intressiga.”

Kuivõrd keskkonnateadlikkus puudutab ka ehitusmaterjale ja siseviimistlust, võib Rebase sõnul märgata väiksemaid muutusi ja trende ka arendajate valikutes. “Kindlasti on hetkel hinnas looduslikud materjalid – ka arendajad toovad järjest rohkem välja, millist seinavärvi või puitmaterjali uusarenduse siseviimistluses kasutatud on. Seega on keskkonnateadlikkus kindlasti trend, mis on tulnud, et jääda,” sõnas Rebane lõpetuseks.