Aktsiaturgudel on käes head ajad ning eeskätt on näidanud positiivset minekut indeksfondid, mis on investoritele atraktiivsed tundunud nii kõrge tootluse kui ka madalamate kulude poolest. Millised on aga indeksfondide riskid ning millega tasuks arvestada sobiva fondi valimisel, räägib Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.
Indeksfondid pakuvad aktiivselt juhitud fondidele konkurentsi
Madissoni sõnul vastab tõele, et indeksfondid on pakkunud viimastel aastatel tugevat konkurentsi aktiivselt juhitud fondidele. Taganttuult on ennekõike soosinud aktsiaturgude hea minek, kuhu indeksfondid erinevalt aktiivsetest fondidest on alati maksimaalselt investeeritud.
Indeksfondide edu taga võib eksperdi sõnul näha samuti Ühendriikide suurettevõtteid (Apple, Alphabet, Amazon, Meta, Microsoft, Nvidia, Tesla), mis on viimastel aastatel väga häid tulemusi näidanud ning moodustavad S&P 500 indeksist ligi kolmandiku. Küll aga peitub sellises kontsentratsioonis ka üks oluline risk.
“Need mainitud ettevõtted, kes aktsiaturge üles on vedanud, võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel – see tähendab, et aktsiaturu edestamiseks oleks pidanud neid ettevõtteid oma portfellis veelgi rohkem hoidma võrreldes indeksiga. See aga viiks aktiivse portfelli kontsentratsiooniriski veelgi kõrgemale juba niigi kõrge kontsentratsiooniga indeksist. Seetõttu on aktiivsetel fondidel üle maailma olnud väga raske indeksile vastu saada,” kommenteeris Madisson.
Vähene hajutatus võib mingil hetkel anda tagasilöögi, kui indeksis suure osakaaluga aktsiate ralli ammendub. Seega võib selline domineerimine olla pikas perspektiivis tõenäoline risk, milleks tuleb investoritel valmis olla ning mida tuleb hoolikalt kaaluda.
Atraktiivsust pakuvad madalad kulud
Teisalt on indeksfondid investoritele atraktiivsed ka madalamate tasude poolest. Kuna indeksfondid jälgivad, nagu nimigi ütleb, mõnda konkreetset indeksit, ega vaja aktiivset juhtimisstiili, võimaldab see omakorda kulusid kokku hoida.
Kuivõrd indeksfondid on turul eksisteerinud alles lühikese ajaperioodi, on Madissoni sõnul raske ennustada, mis saab indeksfondide heast minekust siis, kui turgudel toimub tugev langus. “ Indeksifondi eesmärk on saavutada indeksilähedane tootlus võimalikult madalate kuludega. Kui aga aktsiaturgudel saabuvad raskemad ajad, võivad aktiivselt juhitud fondid langusestparemini läbi tulla,” selgitas ekspert.
Kui keerulises majandusolukorras võib aktiivselt juhitud fondi puhul teha taktikalise käigu ning hajutada riske ka teistesse varaklassidesse investeerimise abil, siis indeksfondide puhul kehtivad sellises olukorras teatud piirangud. “Kuna indeksfondid investeerivad 100% alati aktsiaturgudele, siis olukord võib muutuda kohe, kui suuraktsiad enam nii hea väljavaatega ei ole.”
Küll aga tuleb Madissoni sõnul arvestada, et igasugune investeerimine peidab endas riski ning sellest pole pääsu ka aktiivselt juhitud fondide puhul. “Kindlasti tasub sobivat fondi valides hinnata, milliseid põhimõtteid indeksfond jälgib ehk milliseid indeksfonde konkreetne pensionifond soetab – näiteks on paljud fondid keskendunud jätkusuutlike omadustega investeeringutele ning sobivad hästi investoritele, kes soovivad oma vara nendest väärtustest lähtudes. Samuti võivad erinevused seisneda valuutades ja regioonides, kuhu fond investeerib,” tõi ekspert välja.
Kindlasti tasub otsuse juures arvestada ka kulumäära ja tootlusega. “Kuna paljud indeksfondid on nii uued, et pikka tootlust pole neil veel ette näidata, tasub vaadata kõige pikemat võimalikku ajaperioodi. Samuti võiks kindlasti tähelepanu pöörata ka kuludele ehk tasudele, kuna ka sellel on fondi valimise juures oluline roll.”
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
