Kui umbes poole kõikidest laenutaotlejatest moodustavad üksiktaotlejad, siis pea iga teine eestlane taotleb kodulaenu koos kaastaotlejaga. Kuigi kaastaotlejaga koos on laenuvõimalused paindlikumad, tuleb Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul siiski arvestada, et päris iga inimene kodulaenu kaastaotlejaks ei sobi.

Laenu taotletakse sageli kahekesi

Teise inimesega ühiselt kodulaenu taotlemine on Rebase sõnul Eestis igati levinud praktika ja seda võimalust kasutab umbes iga teine eestlane, kes laenutaotluse pangale esitab. Kuna kodulaenu taotlevad sageli just nooremad inimesed, leidub aga just noorte seas rohkem üksiktaotlejaid – sellel on Rebase sõnul loogiline põhjus. “Kuna noores eas ei pruugi inimene veel olla leidnud endale elukaaslast või abikaasat, taotletakse laenu noorena sageli üksi,” selgitas ta.

Siiski võib kodulaenu kaastaotlejaks olla ka lapsevanem, kuid sellisel juhul arvestatakse ka lapsevanema laenuvõimekust, sealhulgas vanust ja töötasu. “Kuna lapsevanema vanus võib maksimaalse laenuperioodi pikkust lühendada ning sellest omakorda suureneb ka igakuine laenumakse, on see tüüpiline põhjus, miks lapsevanemat siiski tihti kaastaotlejaks ei võeta. Noore laenutaotleja puhul on võimalused kindlasti paindlikumad,” kinnitas Rebane.

Kes kaastaotlejaks sobib, kes mitte?

Kuid kes siis kaastaotlejaks sobib? Eksperdi sõnul võiks kaastaotlejaks olla soovitatavalt kas taotleja elukaaslane või abikaasa, kellega koos kodu ostetakse – sealjuures võib kaastaotlejaid olla vaid üks, mitte rohkem. Küll aga tasub teada, et päris iga lähedane isik kaastaotlejaks ei sobi.

“Kaastaotlejaks ei sobi sõbrad, õed-vennad või tuttavad. Samuti pole mõtet laenu taotleda koos inimesega, kel puudub regulaarne sissetulek, kuna see ei anna laenuvõimekuse vaates soovitud tulemust.” Seetõttu on laenu koos mõistlik taotleda vaid siis, kui see suurendab taotlejate võimalusi sobiva kodu soetamisel.

Näiteks võimaldab kaastaotleja olemasolu reeglina suurendada maksimaalset laenusummat ning rahaliste vahendite olemasolul ka omafinantseeringut, mis on ühiselt laenu taotlevate inimeste puhul sageli suurem kui üksiktaotlejate puhul. “Kui inimesed elavad koos, omavad regulaarset sissetulekut ning soovivad soetada kodu, on neil kahekesi koos kindlasti rohkem võimalusi,” lisas Rebane.

Mõelge üheskoos kõikidele detailidele

Kahekesi taotlemisel tuleks ennekõike inimestel omavahel kokku leppida, kuidas üks või teine osapool tehingusse panustab. “Kõik olulised nüansid ja detailid tuleks omavahel kokku leppida: see puudutab ka pangakontot, kust laenu teenindatakse. Inimesed võivad näiteks leppida kokku, et laenusumma läheb maha ühe osapoole kontolt ja teine tasub majapidamiskulud, või näiteks luua laenu teenindamiseks uus ühine pangakonto, kuhu mõlemad osapooled kuu alguses vajaliku summa kannavad – see on puhtalt inimeste omavaheline otsus,” selgitas ekspert.

Sellised kokkulepped aitavad vältida lahkhelisid olukorras, kus taotlejad otsustavad tulevikus näiteks eri teid minna. “Kui laenu taotleti koos ja minnakse lahku, võib vara jagamine olla suur tüliõun – selliste olukordade ennetamine aitab ka võimalikke tülisid ära hoida.”

Samuti tasub Rebase sõnul jälgida, et mõlemad osapooled saaksid notariaalse tehingu käigus uue kinnisvara omanikeks – see välistab olukorra, kus laenu taotleti küll kahekesi, kuid lahku minnes kuulub kinnisvara seaduslikult ainult ühele osapoolele. “Kui kinnisvara kuulub vaid ühele, võib kaastaotleja pika ninaga jääda. Seetõttu tasub sellist olukorda vältida,” lisas Rebane.