Kui veel paar kuud tagasi loodeti, et pikalt vindunud kiire inflatsioon saadakse lähiajal kontrolli alla, siis nüüdseks on aru saadud, et sellega läheb siiski kauem aega ning lisaks intressi tõstmisele võib tarvis minna teisi mõjutusvahendeid. Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on sel otsene mõju ka Eesti kinnisvaraturule.

Tarvis võib minna järgmisi mõjutusvahendeid

Erinevate ennustuste kohaselt saavutab Euroopa Keskpanga intresside tõstmine tipu käesoleva aasta sügiseks. Küll aga leidub järjest enam ka selles infos kahtlejaid, kuna inflatsioon ja alusinflatsioon selle kohta positiivseid uudiseid ei jaga. “Kolm kuud tagasi arvati, et inflatsioon aeglustub kiiremini, kui me seda täna juhtumas näeme,” möönis Rebane.

Kuivõrd ainult Euroopa Keskpanga rahapoliitika hoova abil inflatsiooni aeglustada on väga keeruline, ei pruugi ainult intresside tõstmisest piisata – vaja läheb järgnevaid mõjutusi, mis endaga raha hinnakasvu kaasa toovad.

“Euribori tõstetakse ju selleks, et inimestel jääks vähem raha tarbimiseks ning kaupmehed hoiaksid hindu rohkem kontrolli all. Küll aga on rahatrükiajastu inimeste meelsust nii tugevalt mõjutanud, et tarbimisharjumuste muutmine on osutunud senisest keerulisemaks ülesandeks,” selgitas Rebane.

Et koroonapandeemial kulutamata jäänud säästud on inimestel endiselt alles, on tarbimise langus olnud oodatust väiksem – seda nii Eestis kui ka mujal maailmas. “Kuust-kuusse inflatsioon on alates augustist märkimisväärselt küll aeglustunud, kuid inimeste reaalpalk on viimastel kuudel seejuures hakanud kasvama. Seega on tarbimise vähenemine tänaseks põhimõtteliselt läbi saanud – sest miks peaks ettevõtja hinda langetama, kui nõudlus püsib samal tasemel?”

Seega võib inflatsiooni aeglustamiseks tarvis minna järgmisi mõjutusi. Paraku tähendab see Rebase hinnangul ka võimalikku töötuse kasvu – varajased märgid on selle kohta juba ka olemas. “Esimesed ettevõtted on juba koondamisest teatanud ning sügise poole võib neid veelgi lisanduda,” ennustas ta.

Euribori sügisene tipp on sellises olukorras seega küllaltki optimistlik stsenaarium. “Üks intresside tõstmine tuleb selle aasta jooksul kindlasti veel, aga võimalik, et see ei jää sugugi mitte viimaseks,” lisas Rebane.

Langus pole veel tuntav

Et praegune olukord avaldab tugevat mõju ka kinnisvaraturule, jätkub Tanel Rebase sõnul tõenäoliselt ka uusarenduste madal ehitustempo. “Uue kinnisvara müügitsükkel kestab tavaliselt 12–18 kuud ning seetõttu pole languse mõju statistikas veel nii tugevalt tuntav. Veel selle aasta lõpuni toimub turul veel tagantjärele tehtud tehingute vormistamisi.”

„Kuna ehitushind on jätkuvalt kõrge ning laenuvõtjate maksevõimekus vähenenud, pole arendajatel ka põhjust koppa maasse lüüa. Erandiks on vaid luksuskinnisvara, kus korterite nõudluse vähenemist ei ole niipalju näha. Need pered, kes tahtsid osta 3-toalise korteri, peavad täna leppima 2-toalisega, ja kui sinna ei mahuta, jäetakse tehing tegemata, sest turule sisenemine on täna muutunud poole keerulisemaks kui 10 aastat tagasi,” lisas Rebane.

Kuivõrd Eesti kontekstis avaldab nn ujuv intress laenumaksjatele tugevat survet, leiab Rebane, et euribori tõus pole veel täit mõju avaldanud. “Kuna Eesti kontekstis räägime ujuvast intressist, tasub kodulaenu teenindavatel inimestel vaim sügiseks valmis panna.” 

Üüriturul on esimesed arendajad

Keeruline olukord ei puuduta vaid koduostjaid, vaid ka kinnisvarainvestoreid, kes kõrge euribori valguses üürikorteritesse raha paigutama ei kipu. Küll aga on üüriturule sisenenud esimesed üürikorterite arendajad. “Ehitada maja valmis ja korterid üürile paisata on praegustes tingimustes üks võimalus ja hea alternatiiv,” märkis Rebane.

Et üürituru hinnad on jätkuvalt kõrged, võib lähitulevikuks ennustada veel üht tõusu. “Kuna üürikinnisvara investorid ehitavad kortereid ju raha eest, ei erine rahastamismudel väga palju sellest, kuidas eraisik käitub. Seega võib oodata, et hinnad ähvardavad tulevikus veelgi tõusta.”

Seega on olukord, kus kodu omamine oli üürimisest odavam, tänaseks pöördunud. “Küll aga võib arvata, et pikemas perspektiivis olukord selliseks kindlasti ei jää,” sõnas ekspert lõpetuseks.