Kui suur summa on piisav investeerimisega alustamiseks? Ekspert annab nõu

Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose.Allikas: Luminor

Kindlasti oled investeerimisalaste nõuannetega tutvudes kuulnud ka soovitust investeerida oma sissetulekutest vähemalt 10–15%. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul on investori kõige paremaks sõbraks aeg, mis tähendab, et investeerimisega võib alustada ka väiksematest summadest. Kuid kumb on tähtsam: kas suur algkapital või pikk investeerimisperiood?

Aeg mängib investori kasuks

Üldine kuldreegel ütleb, et igakuine pension võiks moodustada umbes 70–80% pensionieelsest sissetulekust – seega on igakuisest sissetulekust 10–15% investeerimine Kalle Kose sõnul igati põhjendatud soovitus. Samas kinnitab ta, et see summa võib noort investorit mõnevõrra kohutada, mistõttu lükatakse investeerimisotsust muudkui edasi.

“Kindlasti võib piisava rahasumma puudumine või noore inimese madalam palk tekitada tunde, et pension on ju veel mägede taga ning palgaraha läheb vaja kõigeks muuks. Küll aga ei tähenda see, et kui alguses ei õnnestu investeerida 10–15% ja puudub sobiv algkapital, siis ei saagi investeerimisega alustada,” sõnas ta.

Nimelt on suurest algkapitalist märksa olulisema tähtsusega aeg, millal investori jaoks rakendub liitintressi efekt – selle mõju tunneb investor eriti teravalt pensionieelsel perioodil. “Liitintressi abil teeb aeg investori eest vajaliku töö ära.”

Suure algkapitali puudumisel aitab pikk investeerimisperiood

Kuid mida see ikkagi tähendab? Kalle Kose toob siinkohal loogilise näite. “Oletame, et investor alustab 1000 euroga ning tal on pensionieani aega 40 aastat. Kui keskmine tootlus on 7% ehk mitte just kõige ambitsioonikam, kuid asjaolusid arvestades igati saavutatav, ning inimene investeerib igakuiselt umbes 200 eurot, siis 40 aastaga suudab ta kokku koguda 541 000 eurot.”

“Kui aga investoril on 40 aasta asemel jäänud pensionieani umbes 20 aastat, siis sama tulemuse saavutamiseks, sama aastase tootluse ja sama suure kuise investeeringu puhul, oleks tarvis alustada 1000 euro asemel hoopis 108 000 euroga. Seega, kui sul ei ole investeerimisega alustamiseks suurt algsummat, aitab sind pikk investeerimise periood ehk aeg, mis töötab sinu kasuks,” selgitas ta.

Mõistagi tõuseb siinkohal päevakorda investeerimise regulaarsus ehk rutiini hoidmine, kuna vastasel juhul võib säästmine takerduda ettekäänete taha ning kuluda igakuiste väljaminekute peale. “Automaatse säästmise puudumise korral võivad tunded ratsionaalse mõtteviisi ületada ning nii jääb sobiv summa seekord ja edaspidi kõrvale panemata.”

Regulaarsus on investeerimise puhul väga oluline

Seega soovitab Kalle Kose teha internetipangas püsimaksekorralduse ning suurendada summat sissetuleku kasvades. Seejuures võikski pigem lähtuda protsentidest, mitte teatud summadest. “Kui inimene investeerib 10% sissetulekust, siis sissetuleku kasvamisel suureneb automaatselt ka regulaarne investeering. Kui sissetulekud seda võimaldavad, on aja jooksul mõistlik suurendada protsentuaalselt ka summat, mis igakuiselt investeeritakse. Just rutiin ja selle säilitamine on investeerimise puhul edu võti,” lisas ta.

Regulaarse investeerimise all peab Kose silmas just igakuist, mitte korra kvartalis või aastas investeerimist. “Kui teha selline mõtteharjutus vaid korra aastas, ei saa sageli ratsionaalset ülevaadet ning ka eesmärkide täitmine tundub kaugel mägede taga. Mida sagedamini seda teha, seda valutum on kogu protsess.”

Automaatne investeerimine võimaldab ületada ka aastakümnete jooksul turgudel tekkivaid kõikumisi ja saada osa turupõhjadest. “Kriisi puhul on kõikide aktsiate hinnad madalamad, buumiajal kõrgemad – seega aitab pikaajaline ja regulaarne investeerimine võimalikud riskid tasandada,” kinnitas ta.

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.