Sobiva pensionifondi valimine võib esmapilgul sõltuda väga paljudest erinevatest aspektidest. Siiski taandub otsuse tegemine suuresti kõige tähtsamale ehk küsimusele, millest sinu pensionifond koosneb. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson kinnitab, et just varaklasside osakaal pensionifondis määrab suures plaanis ka sellele, millist tulemust fond pikemas plaanis näitama hakkab.
Millest sinu fond koosneb?
Madissoni sõnul räägitakse pensionifondide vaates sarnaselt muule investeerimisele peamiselt kahest varaklassist – aktsiatest ehk aktsiaturgudest ning võlakirjadest ehk võlakirjaturgudest. “Leidub ka hübriidvaraklasse nagu kinnisvara ja riskikapital, kuid pensionifondide vaates taandub arutelu tavaliselt ikka ja alati aktsiatele ja võlakirjadele,” lisas ta.
Just aktsiate ja/või võlakirjade osakaal konkreetses pensionifondis on tegur, mida pensionifondi valimisel alahinnata ei tasu – seda põhjusel, et just see aspekt määrab ära fondi pikaajalise tulemuse ja lühiajalise riskitaseme. Kuid mida see tegelikult tähendab?
“Aktsiaturud on pikaajalises vaates suurema tootlikkuse ja tulususega kui võlakirjad,” märkis Madisson. Ehkki see võiks viidata, justkui võlakirju polekski tarvis, nõuavad aktsiad investorilt suuremat riskivalmidust, mis hõlmab muuhulgas ka juba kogunenud pensionivara hulka.
“Riskida on ju ikka turvalisem, kui vara pole kogunenud kuigi palju – see kehtib kindlasti ka pensionifondide vaates. Kuna väiksemat vara omavad investeerimise puhul just noored, on see ka põhjus, miks inimestel, kellel on pensionini jäänud 10 või rohkem aastat, tasub investeerida aktsiaturgudele keskenduvatesse pensionifondidesse,” selgitas Luminori ekspert. Seega, kuna aktsiate hinnad kõiguvad võlakirjadest rohkem, toovad need kaasa riski, mida pensionieale lähenedes vältida.
“Kui aktsiaindeksid kõiguvad aastas umbes 10–15%, siis võlakirjad keskmiselt umbes 3–5% või veidi rohkem. Väiksem kõikumine tagab võlakirjadesse investeerides stabiilsema, kuid aktsiatest veidi väiksema tulu – seega ongi just aktsiate või võlakirjade puhul investori otsustada, milline variant talle paremini sobib,” sõnas Madisson.
Ajastamine on ka pensionifondide puhul oluline
Kuivõrd pensionifondi eesmärk on pakkuda investorile pikaajalist tootlust, on see ka põhjus, miks on enamik investoreid otsustanud investeerida aktsiaturgudele. Ka Vahur Madissoni sõnul on aktsiatesse investeerimine pikema ajaperioodi vältel ajalooliselt olnud tulusam samm. Samas tasub pensioniea lähenedes munad korvis targalt ümber laduda, kuna suurem risk ei pruugi vanemas eas ennast enam õigustada.
“Viimase 40 aasta jooksul on aktsiad pakkunud keskmiselt 8–9% tootlust ning võlakirjad 3–4% tootlust, seega on vahe üsna märkimisväärne. Küll aga võib aja jooksul nii mõndagi juhtuda ning pensionile minek sattuda näiteks mõne tulevase majanduskriisi või sellele järgnevale ajaperioodile, nagu juhtus 2009.–2010. aastal. Et sellist investori jaoks ebameeldivat ja -soodsat olukorda vältida, ongi mõistlik aktsiatele järk-järgult võlakirju juurde lisada,” tõi ekspert näite.
Samuti on võlakirjad näidanud tavapärasest kõrgemat tootlust praeguses majandusolukorras, kus keskpangad on tõstnud intressimäärasid. “Kuna hinnad on kõrgema intressimääraga kohandunud, on võlakirjad täna kindlasti konkurentsivõimelisemad kui eelmisel kümnendil: Euroopa ettevõtete võlakirjaturul on tulusus 4–5%, valitsusvõlakirjade puhul 3–4%.”
Et investeerimise puhul mängib rolli otsuste õige ajastamine, on Vahur Madissoni puhul esmatähtis mõelda ajale ka pensionifondide vaates. “Kui noored alustavad pensioniks kogumist, on neil rohkem võimalusi riskimiseks. Kui aga pensionivara koguneb suuremaks, tõusevad ka potentsiaalsed võidud ja kaotused. Seetõttu on väga oluline mõelda sellele, millal seda raha vaja läheb,” märkis ekspert.
Seega tasuks pensionivara väljavõtmisel hoiduda näiteks ühekordsest väljamaksest ning eelistada fondipensionit, kus aastatega kogutud vara saab ka pensioniea jooksul edasi kasvada.
