Viimasel ajal tunnevad eestlased järjest suuremat huvi välismaal, eesotsas Lääne-Euroopas asuva kinnisvara vastu. Siiski võib otsus takerduda küsimustesse, mis puudutavad huvipakkuva kinnisvara finantseerimist. Kuidas käib laenu taotlemine välismaal asuva kinnisvara jaoks, selgitab Luminori Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane.
Massiline Hispaaniasse kolimine on müüt
Kuigi ajakirjanduses räägitakse välismaale kinnisvara ostmisest aina enam, lükkab Tanel Rebane ümber eksiarvamuse, nagu eestlased teeksid välismaal varasemast rohkem erinevaid kinnisvaratehinguid. “Kindlasti tuntakse varasemast rohkem huvi oma võimaluse vastu ning uuritakse, kuidas finantseerimine käib, kuid reaalse kinnisvara ostmiseni jõutakse siiski pigem harva – see on siiski veel väheste pärusmaa,” sõnas ekspert.
Eeskätt teeb kinnisvara soetamise keeruliseks valikute paljusus: kuivõrd viimasel ajal on kõige rohkem kõneainet pakkunud Hispaania, leidub sealsel kinnisvaraturul väga eriilmelisi kortereid ja eramaju, mille hinnavahemik ulatub paarikümnest tuhandest mitme miljoni euroni.
“Eestlaste ja paljude teiste kinnisvarahuviliste seas on kindlasti väga hinnatud Hispaania päikeserannik, mille vastu uudishimu viimastel aastatel tõusnud on. Kuna huvi on ühtlaselt kõrge ka teiste välismaalaste seas, võib otsuse tegemine kujuneda keeruliseks ja aeganõudvaks,” hoiatas Rebane.
Kaks tegurit võivad otsust pärssida
Kui plaan kinnisvara soetada on kindel, vaevab eestlasi sageli küsimus, kellele tuleb laenutaotlus esitada ning kas Eestis tegutsevad pangad välismaist kinnisvara üldse finantseerivad. Rebase sõnul vastab tõele, et laenu küsimuseks võib pöörduda Eesti pankade, sealhulgas Luminori poole.
Luminor pakub välismaale ostetava kinnisvara finantseerimist ideelaenu paindlikel tingimustel – see tähendab, et kinnisvara finantseeritakse kuni 70% ulatuses. Omafinantseering peab niisiis moodustama vähemalt 30% kinnisvara maksumusest.
“Kindlasti peab ostjal Eestis olema lisatagatis, milleks on reeglina juba olemasolev kinnisvara – see koormatakse ideelaenu korral hüpoteegiga. Praktikas on näha, et just see tingimus piirab paljude eestlaste võimalusi, kuna laenusumma võib moodustada kuni 70% lisatagatise väärtusest. Seega sõltub väga palju ostetava kinnisvara väärtusest ning sellega tuleb ostjal kindlasti arvestada,” selgitas Rebane.
Olemasolevat kinnisvara puudutab ka teine oluline detail. “Kui kliendil on kinnisvara hüpoteek mõne teise panga kasuks, siis ka see seab taotlemise protsessile ühe piirangu – sellisel juhul võib mõelda laenu refinantseerimise peale. Kui olemasoleval kinnisvaral hüpoteeki pole, ei oma see tähtsust,” ütles ekspert.
Kindlasti tasub vajadusel tingimuste kohta uurida vastava panga haldurilt. “Kui huvi on tõsine, siis kindlasti tasub konsulteerida ja eksperdiga nõu pidada, kuna võimalus on kindlasti olemas ning pangad on selles küsimuses kogenud,” kinnitas ekspert.
