Millal iganes on paigas eesmärk ja räägime sihipärasest tegutsemisest, on mõistlik mõõta progressi. Kuidas seda teha investeerimise puhul, sellest kirjutab Luminori blogis dividendinvestor.ee eestvedaja ja endine kauaaegne fondijuht Märten Kress. 

Pilk tootlusnumbrist kaugemale

Investeerimistegevuse puhul progressist rääkides tuleb meil kõigil esimese asjana mõtetesse tootlus. Kui palju minu varad siis sel kuul või sel aastal kasvanud on?

Jah, tootlusnumber on oluline, kuid mitte lühiperspektiivis. Tootlusnumber portfelli tasandil jäägu pikaajalise tulemuslikkuse mõõtmiseks. See on ikka selline mõõdik, millele heidame pilgu peale aastas korra või kaks. Ka siis ei tasu uurida vaid viimase 6 või 12 kuu tootlusnumbrit, vaid ka viimase jooksva 3 aasta, 5 aasta ja isegi 10 aasta tootlusnumbreid.

Lisaks tasub meeles hoida, et tootlusnumber iseenesest meile väga palju infot ei anna. See number tuleb panna konteksti. Teisisõnu võrrelda seda millegagi. Üheks võimaluseks on võrrelda tootlusnumbreid inflatsioonimääraga.

Nõnda saame teada, kas lisaks meie vara kasvamisele kasvas ka selle vara ostujõud. Mida see tähendab? Ennekõike seda, et juhul kui portfelli tootluseks oli +6%, kuid inflatsioonimäär on buumiva majanduse toel kiirenenud +10% aastas, siis tegelikult kaotasime oma ostujõus aastaga -4%.

Võrdlusindeksite kasutamine

Teiseks tasub oma investeeringute tootlust mõõta kättesaadavate alternatiividega. Nõnda saame anda hinnangu, kas meie tegutsemine on olnud tulus arvestades muid meie jaoks eksisteerivaid raha paigutamise võimalusi. 

Näiteks mina kui oma portfelli üksikaktsiaid välja valiv investor võrdlen alati oma aktsiaportfelli tootlust mõne globaalse aktsiaindeksi või sellist indeksit järgiva ETFi tootlusega. Nii toimides saan tagasisidet selle kohta, et ehk on mul mõistlik üksikaktsiate valimisest hoopis loobuda ja paigutadagi valdav enamus oma rahast hästihajutatud indeksfondi.

Mõõda seda, mida kontrollid

Nüüd aga kõige tähtsama juurde. Pikaajalise investeerimise progressi jälgimisel on kõige olulisem nende asjade mõõtmine, mida me ise kontrollida saame. Nendeks on meie igakuine säästmismäär, igakuiselt investeeringutesse suunatud rahasumma ja mõneti ka teenitud intressi või dividenditulu.

Kahe viimase puhul tasub muidugi tähelepanelik olla, sest mõõtes ja tähtsustades ainult intressi- või dividenditulu, kipume oma investeeringuid tegema seda jooksvat tulu maksimeerima asudes. Sageli unustame siis kaks aspekti.

Esiteks selle, et kogutootlus kujuneb tavaliselt ikka enamast kui ainult ühest tegurist. Aktsiate puhul panustavad kogutootlusesse nii jooksev omanikutulu ehk dividendid, aga ka kapitali kasv ehk hinnatõus.

Teiseks, laenude ja võlakirjade puhul peame intressitulust alati maha arvama krediidikahjud. Teisisõnu krediidikahjude järgselt ei pruugi kõrgema intressimääraga laenudesse/võlakirjadesse investeerimine olla enam üldsegi mõistlik otsus.

Kuidas püstitada investeerimiseesmärki?

Öeldakse, et parim eesmärk on konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud. Seega hea investeerimiseesmärgi näide on selline: alustan täna nullist ja soovin, et 10 aasta pärast oleks mu investeeringud väärt 25 000 eurot. 

Kui eesmärk püstitatud, järgneb sellele nüüd kohe küsimus – mida ma selle saavutamiseks tegema pean? Eeldame, et paneme raha kõrvale iga kuu ja paigutame selle raha kuluefektiivselt mõnda aktsiaturu indeksfondi või ETFi. See tähendab, et võime eelduslikult arvutustes võtta oodatavaks tootluseks aktsiaturgude ajaloolise keskmise tootluse ehk +8% aastas. 

Siin tulevad nüüd appi erinevad investeeringute tulevikuväärtuse kalkulaatorid, mis võimaldavad välja arvutada igakuise vajaliku investeeritava summa. Antud näite puhul on selleks 140 eurot kuus.

Seega on meil nüüd olemas lisaks investeerimiseesmärgile ka päris selge tegevuskava – iga kuu 140 eurot aktsiaturgude indeksfondi. 10 aastat järjepanu nõnda tegutsemist annab meile oodatavaks portfelli turuväärtuseks ligikaudu 25 600 eurot. 

Kõige olulisem asi, mida kogu sellel pikaajalise investeerimise teekonnal liikudes mõõta ongi see sama investeeritav summa. Kas ma sel kuul kandsin selle vajalikud 140 eurot oma investeerimiskontole? Või panin hoopis 150 eurot? See on asi, mida me ise kontrollida saame ja seetõttu ka kõige agaramalt mõõtma peaksime.