Ehkki energiatõhususe parandamine peaks energiahindade valguses olema igaühe prioriteet, napib paljudel inimestel selleks vajalikke rahalisi ressursse, kuid sageli ka teadmisi. Kuidas energiatõhususe parandamist finantseerida ning milliseid võimalusi pakuvad pangad, räägib Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.
Iga päev peaks valmima üks rekonstrueeritud kortermaja
Tänane kinnisvaraolukord Eestis on Rebase sõnul selline, kus igapäevaselt tuleks oluliselt rohkem maju renoveerida, kui seda tegelikkuses tehakse. “Vastasel juhul leiame end olukorrast, kus meil seisab püsti palju selliseid maju, mis ei ole tegelikult kasutuskõlblikud. See olukord puudutab näiteks Tallinna „mägede“ rajoone, kus renoveerimist võiks olla oluliselt rohkem,” rääkis ta.
Eestis kahjuks rekonstrueerimise kiirusega Rebase hinnangul ei hiilata. “Selleks, et saavutada hea bilanss, oleks vaja olukorda, kus iga päev valmiks Eestis vähemalt üks rekonstrueeritud kortermaja. Mõistagi ei saa need hooned renoveeritud vaid omavahenditest, mis tähendab, et selleks, et renoveerimine oleks elanike jaoks käegakatsutavam ja taskukohasem, on riigipoolne abi väga vajalik,” ütles ta.
Eriti suureks probleemiks on Rebase sõnul need elamuhooned, mille väärtus pärast hoone rekonstrueerimist olulisel määral ei tõuse – see olukord võib olla tingitud näiteks konkreetse elamu asukohast. “On ju ka juhuseid, kus kõik korterelamu elanikud pole renoveerimise suhtes ühel meelel – sellisel juhul omavad erinevad toetused motivaatori näol väga suurt tähtsust,” tõi ta näite.
Riigipoolne abi kulub marjaks ära
Kodumaja korrastamiseks saab veel tänaseni toetust taotleda EASi ja KredExi ühendasutusest, mis on avatud kuni toetuse eelarve ammendumiseni ning ootab endiselt uusi taotlusi. “Selline toetusmeede on igati teretulnud, kuna aitab teha väga olulist sammu oma kodu energiatõhususe parandamise teekonnal,” ütles Rebane.
Suur osa inimestest võtab aga kodumaja rekonstrueerimise ette vaid omavahendite või vastava laenu abil. Seda võimalust kasutatakse tema sõnul väga tihti. “Kuna erinevatel toetustel on reeglina teatud tingimused ning üks osa taotlejatest sinna ei sobitu, on võimalik rekonstrueerimist rahastada ka eraturu vahenditest. Küsimus on pigem investeeringu tulususes ja võimekuses.”
Tuleb tegutseda enne, kui on liiga hilja
Rebase sõnul on kodumaja rekonstrueerimise finantseerimiseks variante mitu ning pangad tulevad klientidele aina rohkem vastu, et energiatõhusaid hooneid tuleks Eestis iga aastaga aina juurde. “Luminor tuli hiljuti turule energiasäästlikkuse laenuga, mille puhul on tegemist paindliku tagatiseta väikelaenuga, millel on madalamad intressid kui tavalise väikelaenu puhul.”
Kuni aasta lõpuni kestab Luminoril kampaania, mille raames saab jätkusuutlikule tulevikule loodud laenu soodsatel tingimustel taotleda, seda näiteks energiasäästlikuma ventilatsioonisüsteemi, soojuspumba ja/või päikesepaneelide soetamiseks.
Kui aga soov on hoone täielikult renoveerida, saab pangalt laenu taotleda soodsatel kodulaenu tingimustel. Ent kuidas lisalaenu pangalt taotletakse? “Kui maja väärtus on 100 000 eurot ja renoveerimiseks on tarvis 30 000 laenu, vajab esimesena vastamist küsimus, kas laen on juba tagasi makstud või mitte. Kui veel mitte, tuleb arvutada laenujäägi ja kinnisvara hetkehinna vahe. Kui lisalaen mahub selle summa sisse, saab lisalaenu finantseerida sellesama tagatisega. Kui aga summa on suurem, tuleb mõelda, kas on olemas lisatagatise võimalus,” tõi Rebane elulise näite.
Et energiahindade tõus jätkub suure tõenäosusega ka lähitulevikus, tasub rekonstrueerimise temaatikaga tegeleda enne, kui selleks on liiga hilja. “Tuleb arvestada, et iga muutus võtab aega ning otsuseid on vaja teha kiiresti, kuna uus külmaperiood on õige varsti juba ukse taga,” julgustas ta.
