Luminori blogi

Luminor Liisingu juht: intresside tõus puudutab ka liisinguturgu

Mida tuleks teada liisingu kohta ning kuidas mõjutavad seda intresside tõusud.Foto: Shutterstock

Auto soetamine on suur väljaminek ning isegi, kui vajalikud vahendid on pere-eelarves olemas, eelistab enamus inimesi endiselt võtta auto hoopis liisingusse.

Mida tuleks teada liisingu kohta ning kuidas mõjutavad seda intresside tõusud, räägib Luminor Liisingu juht Andrus Soodla.

Liisingu abil muutub auto kättesaadavamaks

Autoliisingut võiks Soodla sõnul eelkõige kaaluda põhjusel, et just nii saab vältida ühekordset suurt väljaminekut, mida auto soetamine reeglina rahakoti jaoks tähendab. “Liising on tegelikult oma olemuselt täiesti tavapärane finantseerimislahendus: ehkki auto kuulub liisingufirmale ning kasutaja on lepingu järgi justkui rentnik, võiks liisingust siiski mõelda nagu järelmaksust,” näitlikustas ta.

Liisingu põhiline eesmärk on muuta auto kättesaadavamaks ning olemuselt on asi väga lihtne: auto maksumus jaotatakse pikema ajaperioodi peale ära ning auto kasutaja hakkab teatud summat igakuiselt tasuma. 

“Liising aitab inimestel suuremaid oste finantseerida ja pakub selleks turvalise raamistiku. Seega, kõik detailid, sealhulgas erinevate osapoolte kohustused, on lepingus selgelt ja arusaadavalt väljendatud,” ütles Soodla.

Kas eelistada kapitali- või kasutusrenti?

Liisingul on kaks peamist lahendust, mille vahel valik tuleb teha: kapitali- ja kasutusrent. Kui eraisikud kasutavad Luminor Liisingu juhi sõnul 60% kasutusrendi ja 40% kapitalirendi lahendust, siis ettevõtete puhul on vastupidi: enamasti kasutatakse kapitalirenti. “Kui aga turgu tervikuna vaadata, siis on mahud täpselt pooleks, sest Eesti turul jaguneb osakaal eraisikute ja ettevõtete vahel võrdselt,” ütles ta.

Ent milles seisneb kasutus- ja kapitalirendi erinevus? “Kui sa soovid auto soetada ja seda kasutada pikema perioodi vältel, näiteks 10 aastat, soovitame kasutada kapitalirendi lahendust, mille puhul makstakse auto maksumus teatud perioodi jooksul tagasi. Reeglina tehakse seda umbes 5 aasta jooksul ning pärast seda kuulub auto sinule,” selgitas ta.

Kasutusrendi puhul võib kokkulepitud perioodi lõppedes auto ka välja osta, tasudes jääkväärtuse, kuid rentnikul pole mingit kohustust seda teha – auto võib ka liisingufirmale tagasi anda. “Niiviisi toimides saab liisinguperioodi lõppedes valida uue auto, kui rentnik seda soovib,” lisas ta.

“Seega, kui kapitalirendi puhul on tegemist justkui tavapärase järelmaksu või laenutehinguga, siis kasutusrendi puhul otsustab inimene ise, mida ta edasi teha soovib. Kui auto hakkab meeldima ja sobib, on võimalus käituda nii üht- kui teistpidi,” sõnas Soodla.

Kas autolaen on parem lahendus?

Siiski teavad autohuvilised hästi, et lisaks liisingule on võimalik finantseerimist taotleda ka autolaenu abil. Ent millal võiks selline lahendus kõne alla tulla? Valik sõltub Soodla sõnul eelkõige auto väärtusest: enamik finantseerimisasutusi pakuvad autolaenu siis, kui auto väärtus on alla 10 000 euro.

“Luminoril on selleks piiriks 8000 eurot: kui auto väärtus on sellest väiksem, ei ole soovituslik autot liisingusse võtta, vaid võiks kasutada mõnda muud lahendust, näiteks autolaenu,” soovitas Soodla.

Luminor Liisingu juhi sõnul kiputakse sageli arvama, et autolaen on liisingust kulukam. “Kuivõrd summad on autolaenu puhul väikesed, siis laenu kulukuse määra see oluliselt ei muuda, seda enam, et lepingu lõpetamise või omandi ümberregistreerimise tasu puudub, kuna auto kuulub algusest peale selle kasutajale ehk omanikule,” selgitas ta.

Millega liisingu puhul arvestada?

Liisingu puhul on Soodla sõnul ennekõike oluline, et jälgitaks vastutustundliku laenamise põhimõtteid. “Ühest küljest jälgib seda pank, kuid teisest küljest tuleb arvestada ka inimesel endal, et ta otsus oleks kaalutletud ning võetud kohustust ollakse võimeline kogu selle perioodi jooksul täitma,” rõhutas ta.

“Kindlasti on autoomanikel oluline tähele panna, et enamik liisinglepinguid sõlmitakse Eesti turul ujuva intressimääraga. See tähendab, et liisingu kuumakse sõltub ka euribori muutusest. Seetõttu võib ka autoliisingu kuumakse intressidest tulenevalt kasvada – see olukord ei mõjuta niisiis vaid kinnisvara-, vaid ka liisinguturgu,” toonitas Soodla.

Tema sõnul tasub ka teada, et ostes auto liisinguga, on ostjal kohustus sõlmida kaskokindlustus. “Samuti on oluline järgida ja täita autotootja poolt esitatud hooldusnõudeid,” lisas ta lõpetuseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.