Vana-aastaõhtu kommete kohaselt valas Luminori panga meeskond suurima õnnetina, et jagada uueks aastaks häid soove ning toetada organisatsioone, kes aitavad toime tulla COVID-19 mõjudega.
Õnne valamiseks kasutati üle 60 kilogrammi metalli, mis esindab rohkem kui 6 miljonit Balti riikide elanikku. Selleks, et õnnevalamine oleks keskkonnasäästlik, kasutati projektis keskkonnale ohutut tina. Samuti kaasati nii keskkonna kui ka inimeste ohutuse tagamiseks projekti Riia Stradiņši Ülikooli Tööohutuse ja Keskkonnatervise Instituudi ning Läti Ülikooli Tahkefüüsika Instituudi spetsialistid. Vaata videot siit.
Luminori turundustiimi loominguline juht Silja Aav tõdes, et viimane aasta on olnud mitmel moel keeruline ja pannud inimesi asju nägema uues valguses. „Pangad on tuntud majandusprognooside koostamise poolest. Seepärast otsustasime sel korral teha midagi erilist ja prognoosida ka õnne. Ja mitte tavalist õnne, vaid suurimat õnne. Nagu Baltimaade inimesed on tõestanud, suudavad väikeriigid koos suuri asju korda saata,“ selgitas Aav.
Aastavahetusel õnne valamine on vana komme, mis on meie piirkonnas tänini lõbus vana-aastaõhtu tegevus. Luminor kutsub kõiki projektis osalema ja vaatama tinast valatud õnne kuju veebisaidil www.biggestluck.com. Lisaks saab veebilehel ennustada uueks aastaks oma õnne ning jagada häid soove ka sõprade ning pereliikmetega.
Luminori loomingulise juhi sõnul on lisaks heade soovide jagamisele algatuse eesmärk toetada Baltikumi organisatsioone, kes aitavad leevendada COVID-19 mõju. „Annetame iga õnne jagamise pealt 10 senti organisatsioonidele kes võitlevad eesliinil COVID-19 vastu,“ ütles Aav.
Eestis annetatakse raha Lääne-Tallinna Keskhaiglale, et toetada CPAP hingamisaparaadi ostu, mida hakatakse kasutama ka COVID-19 patsientide raviks. Lätis toetatakse projektiga Poga keskust, mis tegeleb puuetega laste taastusraviga ja on praegu piirangute tõttu suletud.
Annetust kasutatakse uuendusliku tehnoloogia ostmiseks, mis võimaldab tegeleda taastusraviga nii kodus kui ka kliinikus. Leedus läheb annetatud raha Malta Ordule, et osutada koduseid teenuseid eakatele, puuetega või haigetele inimestele, kes on karantiini tõttu sunnitud kodus olema.
Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Reet Hiiemäe sõnul on õnnevalamise juures väga oluline roll tõlgendajal. „Vanal ajal oli tõlgendajaks sageli keegi elutark ehk mõni vanem pereliige. Kuna ta tundis inimesi kõige paremini, oskas ta tõlgendust vastavalt sättida. Näiteks kui keegi soovis saada meremeheks, siis nähti ka tinatükki rohkem paadi või laeva moodi. Kuna valatud tükki on tihtipeale niisama raske mõista, siis vaadati seda valguse käes ning tõlgendati tekkinud varju. Lisaks võib pidada tinavalamist psühholoogiliselt kasulikuks, sest kujundist välja loetud õnn annab lootust paremaks aastaks,“ lisas vanemteadur.
Õnne valamine on muistne traditsioon, mida on järgitud Euroopa eri paigus ja mis on Baltimaades olnud tavaks viimased paarsada aastat. Sulatina või -vaha valati ämbrisse külma vette ja seejärel ennustati selle kuju põhjal, mis inimest uuel aastal ees ootab. Õnne valati nii iseenda kui ka kogu pere eest. „Meie tegime seda kõikide Eesti, Läti ja Leedu inimeste eest,“ ütles Aav.
Valatud õnnetina saab näha Riia kesklinnas kuni 10. jaanuarini. Pärast seda suunatakse metall taas ringlusesse ja saadud raha läheb samuti annetusteks.
