Investori vanus mängib pensioniks kogumise juures väga suurt rolli: just vanus on üks olulisemaid indikaatoreid, mille põhjal sobiv pensionifond endale välja valida ning sellesse raha paigutama hakata. Kuid mille poolest erineb valik 20ndates, 30–40ndates ja 50+ aastase investori puhul, selgitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Vanus on väga oluline tegur

Madisson kinnitab, et vanus on investeerimise ja pensionifondi valiku juures väga oluline tegur. “Üldiselt kehtib kirjutamata reegel, et mida vanemaks investor saab, seda rohkem võiks mõelda riskantsemast pensionisambast konservatiivsema suunas liikumise peale, sest üldjuhul noorematel on võimalik kauem oodata taastumist  aeg-ajalt esinevatest turulanguse perioodidest,” rääkis Madisson.

See aga ei tähenda, et teatud vanusesse jõudes tuleks investeerimisest loobuda. “Kuigi pikem investeerimisperiood annab investorile teatava eelise, ei tähenda see, et hiljem alustades poleks võimalik valitud pensionisammast enda kasuks tööle panna,” ütles ta. Kuid millist pensionifondi vastavalt vanusele ikkagi valida? Toome kolm erinevas vanuses investori näidet ja vaatame, milline pensionifond just sellise taustaga inimesele kõige paremini sobiks.

20ndates noor, kes on leidnud esimese töökoha ning soovib alustada investeerimisega

Sellisel juhul on pensionieani jäänud 30–40 aastat, mis võib noorele inimesele tunduda alles mägede taga. Sellegipoolest on just 20ndad parim aeg pensioniks kogumisega alustamiseks.

“Kõige tähtsam on alustada regulaarset säästmist nii II kui ka III sambasse ja kujundada sellest välja harjumus, mis jääb aastakümneteks püsima,” kommenteeris ekspert. Kuigi paljudele noortele valitakse II samba pensionifond loosi teel ning nendeks on kujunenud indeksfondid, on Madissoni sõnul väga oluline, et inimene teeks selle valiku ise ning oleks fondivalikuga kursis.

“Kindlasti tuleks noores vanuses valida investeerimiseks vaid aktsiatest koosnev pensionifond: kuigi esimestel aastatel on portfell alles väike ning väga suurt tulu portfell ei teeni , on kõige tähtsam ikkagi see, et inimene üldse alustab kogumist ja hoiab järjepidevust.”

Arusaam, kuidas pensionifondid erinevates majandusoludes käituvad, tekib Madissoni sõnul aastatega. Seetõttu tasub meeles pidada, et fondi võib endale sobival ajal alati välja vahetada, kui on põhjust arvata, et fond ei kattu hästi tootluse eesmärkide või riskitaluvusega. “Suur tulu esimestel aastatel kindlasti loota ei tasu, kuid samas ei tasu kindlasti ka karta valesid valikuid. Kui parasjagu on käimas majanduslangus, siis lohutuseks võib öelda, et tihtipeale on see aeg parem investeerimiseks ” selgitas ekspert.

30–40ndates täiskasvanu, kes teenib Eesti keskmist või sellest natuke kõrgemat palka

Ka 30ndates või 40ndates eluaastates pole liiga hilja investeerimisega alustada. “Kui 20ndates mingil põhjusel veel III sammast ei avatud, siis praegu on suurepärane hetk valida sobiv pensionifond: ka selles vanuses sobib kõige paremini vaid aktsiatesse investeeriv pensionifond,” juhendas Madisson.

Sellegipoolest võib pensioniks kogumine valmistada kõige suuremat raskust just 30–40ndates noortele inimestele – seda enam, kui peres kasvab juba üks või mitu last, kellele samuti igakuiselt raha kulub.

“Pere, erinevad kohustused ja kodulaen võivad sellises vanuses noortelt väga palju ressursse võtta ja seetõttu jääb enda personaalne pensioniplaan sageli unarusse. Kui vähegi võimalik, võiks pensionikogumist siiski jätkata – kasvõi väiksemas koguses, kuid ikkagi regulaarselt,” soovitas ekspert.

Kuna sellises vanuses on pensionivara juba üksjagu kogutud ning lumepall hakkab tasapisi juba suuremaks saama, ei tasuks selle veeremist niisiis raisku lasta. “Kuna kogutud pensionivaral oleks halb lasta raisku minna, ei tasu poolel teel pensionini kindlasti investeerimisest loobuda. Seega proovige hoida investeerimine regulaarne ning teha kasvõi väga väikeseid sissemakseid, et lumepalliefektile hoogu juurde anda.”

50+ täiskasvanu

Kui 50ndates eluaastates inimene kardab, et on investeerimisega rongist maha jäänud, siis Vahur Madisson lükkab selle kartuse ümber. “Investeerimiseks pole keegi kunagi liiga vana – seega pole kunagi liiga hilja ka alustada. Just 50ndates eluaastates inimeste säästumäär on sageli kõige kõrgem – seetõttu on neil investeerimise vaates väga suur eelis.”

Kui 50ndate alguses võiks kindlasti mõelda veel aktsiatesse investeerivale pensionifondile, siis pensioniea lähenedes ehk 5–10 aastat enne pensionit võiks mõelda riskide vähendamise peale ehk valida pensionifond, mis investeerib võlakirjadesse. Otsuse langetamise aeg sõltub aga Madissoni sõnul paljuski investori profiilist.

“Kui inimesel on soov ka pensionieas edasi töötada, siis ei tasu riske nii kiiresti vähendama hakata. Kui aga pensioniea saabudes soovitakse pensionile jääda, tasuks riske hakata vähendama varem, et pensioni ühekordne väljamakse poleks majandusoludest nii palju mõjutatud,” ütles Madisson. Kui aga madalseis on parasjagu käsil, võiks pensioni väljavõtmist võimaluse korral edasi lükata, kuna see tagab investorile suurema edu.

Kui sobiva pensionifondi valik valmistab segadust, võiks Madissoni sõnul kindlasti võtta ühendust konsultandiga, kes aitab teha õige valiku ning vastata olulistele küsimustele, mis investorit vaevata võivad.