Algajatest investorite jaoks valmistab sageli peavalu küsimus, kust leida stardi jaoks vajalik rahasumma. Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul on algkapitalist olulisem aeg, mistõttu on olulisem hoopis otsustamishetke edasilükkamist vältida.
Paremat aega ei tule
Kui varem võis investeerimisega alustamine tähendada hädavajaliku algkapitali olemasolu, milleta polnud võimalik teekonda alustada, siis tänaseks on suurest algkapitalist saanud pigem erand, mitte reegel. “Nüüd on olemas moodsad investeerimisplatvormid, mille kaudu saab finantsinstrumende osta kasvõi osade kaupa ning kaubelda mistahes varaklassidega – see on algkapitali tähtsust kõvasti vähendanud,” selgitas Kose.
Siiski kipub otsus jääma sageli just esimese sammu taha, kuna ekslikult arvatakse, et praegune hetk pole investeerimisega alustamiseks kõige parem. “Sageli jääb otsus tegemata, sest oodatakse paremat aega: näiteks on praegu tarvis keskenduda perele või investeerida haridusse. Nii jääb investeerimishorisont aina lühemaks,” lisas ta.
Ent kust siis investeerimiseks vajalik rahasumma võtta? Kose sõnul ei peaks algkapitaliks vajalikku raha näpistama nende kulutuste arvelt, mida pole võimalik piirata – teinekord tasub üle vaadata just harjumustega seotud kulud, kust annaks vajadusel raha kokku hoida. Nii õnnestub raha teadlikult säästa ja see hoopis oma esimestesse investeeringutesse paigutada.
“Tasub mõelda, kas raha annab kokku hoida näiteks jäätise või suvise kokteili arvelt ehk suunata osa oleviku heaolu tekitamise eelarvest hoopis tuleviku omasse. Seda enam, et tulevikus saadav tulu on kordades suurem,” kirjeldas ekspert. Niisiis võib algkapitali jaoks vajaliku summa leida just n-ö vabalt kasutatavast rahast.
Piisab ka paarikümnest eurost
Suur algkapital pole Kalle Kose hinnangul hädavajalik ka põhjusel, mida algajatest investorid sageli unustama kipuvad – nimelt mängib investeerimise juures väga olulist rolli aeg, kuna mida pikem on investeerimishorisont, seda rohkem on võimalik teenida soovitud tulu.
“Iga alustav investor võiks endale selgeks teha, mis on investeerimishorisont ning mida tähendab liitintress – seejärel võib üsna kiiresti aru saada, et ka paarkümmend eurot kuus investeerida on igati mõistlik plaan, kui seda tehakse järjepidevalt ja pika ajaperioodi jooksul,” soovitas Kose.
Küll aga peab igasuguse investeerimise juurde kuuluma konkreetne eesmärk ehk plaan, kuhu soovitakse investeerimisega jõuda. “See võib alguses tunduda keeruline, kuid kõige lihtsam oleks läbi mõelda, mis on sinu eesmärk: kas sul on konkreetne või üldisem lõppeesmärk, mida sa soovid selle eesmärgiga saavutada ning millal võiks see realiseeruda.”
Eesmärgi sõnastamise järel tasuks kindlasti läbi mõelda ka täiendavad aspektid nagu riskitase ja sobivad varaklassid. See aitab eksperdi sõnul liikuda juba konkreetsema plaani suunas, kuhu võiks kuuluda distsipliini loomine ja investeerimisharjumuse ehk järjepidevuse hoidmine.
“Kuna algus võib tunduda hirmutav, tasubki alustada väiksematest summadest, kuid hoida järjepidevust. Summa ei pea olema suur – piisab kasvõi paarikümnest eurost, sest summast olulisem on regulaarsus. Selle saavutamiseks on väga hea soovitus sõlmida näiteks püsimaksekorraldus ehk tehinguid automatiseerida – nii on lihtsam iseennast distsiplineerida ning head harjumust kujundada,” sõnas varahaldur.
Just harjumusest võiks saada Kalle Kose sõnul eluviis. “Investeerimine võiks olla loomulik osa inimese elust, mida ei tuleks karta ega vältida. Kui algkapital on väike, tagab edu just harjumuse kujundamine, kuna nii on võimalik eesmärkide poole püüelda.”
Aeg on tasuta ressurss
Seda, millist mõju omab algkapital ja millist aeg, illustreerib Kose sõnul hästi järgmine võrdlus. “Oletame, et sul on üks miljon eurot. Kui praeguste turutingimuste juures õnnestuks osta 10-aastaseid Eesti riigi võlakirju, millelt teeniks tootlust 3,5% aastas, siis see tähendaks 2900 eurot kuus – sellisel juhul on investor finantsvaba ja investeerimishorisont pole oluline. Kui aga sul pole suurt algkapitali kuskilt võtta, ent investeerimishorisont on 30 aastat ning sul on võimalik investeerida igakuiselt 200 eurot, siis keskmiselt 8% aastase tootluse korral jõuaksid 30 aasta pärast 300 000 eurose portfellini, millelt 8% tootluse juures teeniksid sa 2000 eurot kuus. 10-aastase investeerimishorisondi puhul peaks iga kuu kõrvale panema kaheksakorda suurema summa, et samasuguse tulemuseni jõuda.”
Seega on just aeg inimese suurim algkapital. “Aeg on tasuta ressurss: kasuta see ära ja alusta pigem kohe, mitte ära lükka otsustamist edasi,” sõnas ta lõpetuseks.
