Investeerimisega alustades kehtib reegel, et mida varem alustada, seda parem ning sama kehtib ka pensioniks kogumise kohta. Viimase aasta jooksul on Eesti inimesed tõenäoliselt tavapärasest rohkem hakanud mõtlema selle peale, mis saab siis, kui enam tööd teha ei saa ja toime tuleb tuleb tulla riigi pakutava pensioniga ning enda kogutud säästudest.
Eriti teravalt on vanaduspensioni teema toonud esile muidugi pensionireform. Vabatahtlikuks muudetud teisest sambast lahkumine annab selge sõnumi, et paljud eestlased tahavad oma pensioniea sissetuleku eest ise suuremas ulatuses vastutada.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul ei tundu kahekümne aastaselt pension küll kuigi lähedal, aga tegelikult ongi tema sõnul see just õige aeg investeerimisega alustamiseks.
Iga tulevikus soovitud euro tuleb täna kõrvale panna
Õigeid ja valesid variante oma pensionipõlve planeerimisel muidugi pole, kuid mida rohkem inimene valdkonda ja erinevaid võimalusi tunneb, seda teadlikumalt ta otsuseid langetada saab.
“Kui inimene teenib täna Eesti keskmist brutopalka, mis on u 1500 eurot, siis meie demograafilist olukorda vaadates on vähe lootust saada keskmise palga teenijal pensionieas riigilt pensionit, mis oleks suurem tänasest keskmisest vanaduspensionist, milleks on ca 530 eurot. Seda muidugi kohandatuna keskmise elatustaseme tõusuga,” rääkis Pikkani. “Ehk kui täna keskmist palka teenivale inimesel tundub, et tal oleks täna pensionärina 530 euroga iga kuu toime tulla keeruline, siis on tegemist olulise probleemiga. Ja samuti on kindel, et see probleem ennast ise ära ei lahenda.”
Oma sääste planeerides tuleks Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi sõnul mõelda nii, et iga tulevikus soovitud euro tuleb täna kõrvale panna. See mõttemäng tugineb küll mõnel lihtsustatud eeldusel – ennekõike sellel, et keskmine finantsturgude tootlus ja meie ühiskonna elatustaseme kasv on ligilähedaselt samas suuruses – aga see lihtsustus aitab laias laastus kaardistada oma võimalused.
“Siin kehtib lihtne mõtteharjutus: mõtle, palju sul on aega jäänud koguda ja kaua sul on aega seda kulutada. Näiteks kui sul on pensionini jäänud 20 aastat ja sa eeldad, et ka pensionil on aega olla umbes 20 aastat ning sooviksid pensionil oldud ajal saada igakuiselt riigi lubatud pensionile tänases väärtuses 200 eurot pensionilisa – siis see lihtne harjutus ka ütleb, et sa pead tänasest pensionini panema iga kuu kõrvale tänases vääringus 200 eurot,” sõnas ta. Kui kogumise periood on poole lühem, ehk 10 aastat, siis kõrvale tuleb panna topeltsumma. Ning vastupidi – kui pensionini on jäänud 40 aastat, siis piisab kõrvale panna pool tulevasest soovitud lisast.
Selleks, et eeltoodud lihtsustus paika peaks, on oluline meeles pidada, et pikaajaliste säästude puhul ei ole oma raha lihtsalt pangakontol hoidmine teatavasti kõige mõistlikum tegevus, kuna kümne ja kahekümne aasta lõikes sööb inflatsioon sellest juba märgatava osa ära – näiteks 1913. aastal kõrvale pandud dollar on täna väärt vähem kui 4 senti. Ehk säästetut tuleb ka investeerida.
Seetõttu vaatab täna juba üha enam inimesi erinevate investeerimisvõimaluste poole, eesotsas aktsiaturgude, fondide ja kinnisvaraga.
Kõige aluseks on plaan
Pikkani sõnul ei teadvusta inimesed endale sageli, kui palju nende investeeringute tootlus neile tulevikus reaalselt raha sisse hakkab tooma. Sageli ollakse investeerides liialt optimistlikud ja arvatakse, et täna investeeritud euro on tulevikus väärt kordades rohkem. Õnnelike valikute korral võib see tõesti nii olla, ent siinkohal tuleks korra mõelda selle peale, kuidas aktsiaturg toimib.
“Kõik finantsturgudele investeerijad ei saa olla paremad kui keskmine. Nagu üle poole autojuhtidest ei saa olla keskmisest autojuhist paremad – kuigi küsitlused on näidanud, et suur enamus inimestest usuvad endid olevat paremad kui keskmine tänavaliikluses toimetav autojuht. Puht matemaatiliselt saab vaid täpselt sama kehtida ka finantsturgudel – umbes pooled investorid teenivad turu keskmisest väiksemat ja pooled teenivad turu keskmisest suuremat tootlust. Siin tuleb endalt küsida, kas mina olen see, kes kavaldab üle elukutselised investorid ja spekulandid ning suudab teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust?,” selgitas Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht.
“Kui sa tahad finantsturul ilma suure kapitalita rikkaks saada, siis pead leidma asja, millesse tõesti usud, ja sellesse investeerima. Aga seda tehes tuleb silmas pidada, et väga suure tõenäosusega võib ka kõik kaotada. Nagu ka kasiinos panustades “punasele”. Kõik sõltub riskivalmidusest. Investeerimismaailmas saad lõpuks ainult iseennast süüdistada, seda nii hea kui ka halva tulemuse korral,” ütles Pikkani.
Oluline on mõista, et finantsturgudel rikkaks saamine õnnestub vaid vähestel. Paljudel aga õnnestub raha ostujõu säilitamine ning kasvatamine – seda aga vastupidi eelmisele näitele ehk üksikule asjale panustamise asemel investeerimisriske ulatuslikult erinevate investeeringute vahel hajutades, tagades nii endale ka keskmise lähedase tulemuse.
Lisaks endale sobiliku tootluse ja riski proportsiooni leidmisele on oluline meeles pidada, et kasvada saab vaid see, mis on kõrvale pandud. Ehk edukas tulevikuks kogumine ja kogutu kasvatamine algab raha kõrvale panemisest.
Pensionieaks raha kogumisest rääkides rõhutas Pikkani, et oluline ei ole niivõrd see, et mis vahenditesse täpselt sääste kogutakse, vaid et inimesel oleks kindel plaan, kust tekib sissetulek, millest pensionile jäädes elada. Selleks plaaniks võib olla ka päranduseks saadud mets, mõni ühik ostetud kinnisvara või ka ülesse ehitatud äriettevõtmine. Suuremal osal juhtudest aga eeldab see plaan sihikindlat tööd ja osa teenitu viisil või teisel kõrvale panemist ning investeerimist.
