Ehkki USA presidendivalimised kajastusid ka finantsturgudel ning vallandasid vahetult pärast valimisi pöörase aktsiaralli, näitavad ajaloolised andmed, et selliste sündmuste rolli kiputakse alatihti ületähtsustama. Seetõttu tuleks Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul vaadata suuremat pilti.

6. november oli ajalooline päev

USA presidendivalimiste kontekstis on oluline ennekõike see, mis toimub vahetult enne ja pärast valimisi. “Ent suuremad kõikumised, mis valimiseelsel ja -järgsel perioodil tihti tähelepanu keskpunkti tõusevad, ei pruugi pikas perspektiivis tootlusi oluliselt mõjutada,” kinnitas Kose.

Kui “osta ja hoia” strateegiat praktiseerivate investorite puhul oli valimisperiood business as usual, siis aktiivsema strateegiaga investorite jaoks pakkusid börsiturul toimunud sündmused rohkem närvikõdi.

“Üheks oluliseks verstapostiks oli kindlasti Joe Bideni loobumine ning Kamala Harrise tulek. Kui alguses läks Harrisel hästi, siis mida lähemale valimised jõudsid, seda rohkem hakkasid turuosalised end positsioneerima Trumpi võidu suunas. Kuna finantsturud on sageli esmased reageerijad, võis novembri alguses toimunud pööret ning tõusnud huvi Ameerika Ühendriikide aktsiate vastu tõlgendada kui märki Trumpi tagasivalimisest,” märkis Kose.

Valimistejärgne päev ehk 6. november tõigi finantsturgudele kaasa aktsiaralli: kui aktsiaindeks S&P 500 tegi 6. novembril kõikide USA presidendivalimiste järgsete kauplemispäevade kõige tugevama tõusu (+2,5%), siis väikeettevõtete indeks Russell 2000 üllatas lausa +5,8% tõusuga. “Erinevad sektorid nagu finants- ja tööstussektor ning tsüklilised tarbekaubad tegid samuti korraliku tõusu, mistõttu oli 6. november kõige tugevama reaktsiooniga valimistejärgne päev USA turgude ajaloos,” märkis Kose.

Teiste regioonide nõrkus

Ameerika Ühendriikide aktsiaralli kõrval käitusid nõrgemalt teised regioonid, sealhulgas Euroopa ja Aasia, kus turud 6. novembril vastupidiselt USA-le hoopis miinusesse langesid. “See näitab, et pidu aktsiaturgudel on toimumas ainult Ameerika Ühendriikides, peegeldades seega hästi Trumpi valimisloosungit (America First). Investorid on Trumpi agenda väga hästi teadmiseks võtnud,” sõnas ekspert.

Teiste regioonide nõrkust peegeldavad ka aktsiaindeksi MSCI All Country World ex USA tulemused, mis langes valimistejärgsel päeval 3,2%. “Alates septembrist on see indeks langenud 8% samal ajal, kui globaalne aktsiaindeks, millest USA ettevõtted moodustavad enam kui 60%, on teinud uusi tippe.”

Sellise olukorra on Kose sõnul eeskätt tinginud Trumpi kampaanialubadused, eesotsas tariifide kehtestamine: nimelt lubas Trump kehtestada kuni 60% tariifi Hiinale ning kuni 10% teistele regioonidele, sealhulgas Euroopale. “Kuna Saksa autotootjate jaoks on USA turg väga oluline eksportriik, siis aktsiate langemine igati peegeldas seda.”

Party in the USA. Ent kauaks?

Kuigi pidu aktsiaturgudel on mõnevõrra veel kestmas, on varasem ajalugu näidanud, et finantsturgude käitumine sõltub suuresti käimasolevast majandustsüklist. “Presidendi lubadused võivad seda küll mõjutada, ent mitte täielikult. Äriringkondades usutakse, et USA-l on võimalik ärimaastikku mõjutavaid muudatusi ellu viia, ent millises mahus valimislubadused ellu viiakse ning millist mõju need omavad, on ka kõige parematel ekspertidel väga raske öelda,” tõdes Kose.

Kuivõrd Trumpi vaated soosivad eeskätt USA majanduse tootlikkuse ja efektiivsuse kasvu, võimaldaks majanduskasvu kiirenemine tegeleda aina suureneva võlakoormusega. “Kui suurenev regulatsioonide rägastik oleks olnud pigem demokraatide pärusmaa, siis pole sugugi välistatud, et Trumpiga seotud küsitavused võivad positiivse efekti ära nullida.”

Siiski võiks järgmised paar aastat mõjuda majanduskasvule positiivselt, seda enam et maksude langetamisel on ettevõtluskeskkonnale toetav mõju. “Kuna ettevõtete kasumid võiksid maksude langetamise toel suureneda, on see samuti üks põhjuseid, miks on aktsiaturud valimistulemustele positiivselt reageerinud,” märkis Kose.

Sellegipoolest tähendab tariifide kehtestamine ülejäänud maailma jaoks varasemast keerulisemat keskkonda. “Trumpi tegevused võivad kiirendada inflatsiooni, mis võib tähendada, et tollitariifidest saadava kasu maksavad lõpuks kinni ameeriklased ise. Lisaks ei pruugi positiivset efekti pakkuda tootmise kodumaale toomine, muutes lõppkauba tarbijale kallimaks. Seega võib Trumpi majanduslik agenda olla küll kasvule positiivne, kuid kiirendada inflatsiooni, andes tulemuseks nullimängu.”

Ettevaatusega suhtutakse Kose sõnul ka fiskaalpoliitikasse, täpsemalt eelarve defitsiiti, mis on USAs üha suurenev probleem. “Kuigi viimastel aastatel on USA majandus kenasti kasvanud ning see peaks soosima defitsiidi vähendamist, pole seda siiski toimunud. Kuigi Trump on mõista andnud, et soovib valitsuse tööd tõhusamaks muuta, on väheusutav, et kogu majanduspaketi realiseerimisel suudetakse defitsiiti vähendada. Pigem prognoosivad mitmed vaatlejad, et Trumpi plaanide realiseerimise hinnaks võib kujuneda täiendavad 5–10 triljonit dollarit riigivõlga. Seetõttu võivad investorid hakata USA riigivõlakirjadesse suhtuma suurema ettevaatlikkusega, tuues kaasa võlakirjade püsivama intressitõusu,” märkis ta.

Palju ebakindlust valitseb ka välispoliitilistes otsustes ning koostöös teiste regioonidega. “Pole teada, milline on Trumpi agenda NATO ja Ukraina või Venemaaga seoses, seega kindlasti valitseb selles osas ebakindlust. Samuti saavad vähem tähelepanu keskkonnaalaselt olulised küsimused nagu kliimamuutused ja taastuv energia. Kui siiani on kriitikud kurtnud, et teistele turuosalistele ei anta võimalust võrdsetel alustel konkureerida ja selles mõttes on taastuvenergia laustoetamise vähendamine mõistlik, siis inimese süsinikujalajälje mõttes ei pruugi USA liikuda õiges suunas. See annab põhjenduse ka teistele regioonidele roheteemal piduri tõmbamiseks.”

Ent mida tähendab see investorite jaoks? Kose sõnul on oluline meeles pidada, et turgude lühiajalised reaktsioonid peegeldavad eelkõige hetkeemotsioone, mitte pikaajalisi fundamentaalseid muutusi. “Kuigi Trumpi poliitikal võib olla USA majanduskasvule ja ettevõtlusele lühiajaline positiivne mõju, kaasneb sellega ka omajagu riske. Seega tasub pikaajalisel investoril USA võimalikud muutused küll n-ö radaril hoida, kuid keskenduma peaks ikkagi strateegilistele ja pikaajalistele investeerimisotsustele,” sõnas Kose lõpetuseks.