Maja ehitamine ja Excel käivad teadupärast käsikäes. Ent sageli kipuvad mõned Exceli read piltlikult öeldes lõhki minema, mistõttu võib kannatada kogu eelarve. Milliseid vigu eelarve prognoosimisel vältida, räägib Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.
- Kõik maksab rohkem, kui sa ennustada oskasid
Rebase sõnul peab kindlasti arvestama, et iga ehitusetapp võib minna 10–15% kallimaks, kui esialgu prognoositud sai. “Kui projekti kogumaksumus on näiteks 300 000 eurot, siis teoreetiliselt peaks juba eos arvestama vähemalt 330 000 või 345 000 euroga,” näitlikustas ta.
Näiteks võib just ehituse lõppfaasis sageli tekkida olukord, kus vajalikku raha jääb puudu. “Inimesed alahindavad sageli haljastuse, aia, sisekujunduse ja mööbliesemete peale kuluvat raha – need on tegelikult märkimisväärsed summad,” ütles ta.
Tõenäoliselt on ehitusprotsessi üheks parimaks sõbraks Exceli tabel, kuhu märgitakse suurusjärgud, kui palju ühe või teise vajaliku asja peale kulutada tohib. Sageli aga juhtub, et hind osutub tabelisse kirja pandud summast märksa kallimaks.
“Sellisel juhul tuleb ratsionaalselt hinnata, mis on kasutusloa saamiseks hädavajalik ja mis mitte. Kui valida on näiteks korstna või autovärava paigalduse vahel, siis tuleb teha valik lähtuvalt sellest, mida hetkel rohkem vaja on,” selgitas Rebane.
2. Fikseeri ühiku hind
Rebase sõnul tehakse ehituskalkulatsiooni käigus sageli üsna umbkaudne kalkulatsioon. Sellega aga kaasneb suur oht. “Tihti pannakse lihtsalt paika, et vannitoa plaatide jaoks kulub näiteks 5000 eurot. Ent tegelikult oleks oluline ära fikseerida ühiku hind ruutmeetri kohta, millega plaatide puhul arvestatud on,” rääkis ta.
Sellise vea tõttu juhtub pahaaimamatult nii, et eelarve läheb ootamatult lõhki, kuna reaalse maksumusega ei osanud keegi arvestada. “Plaatide ja ka näiteks parkettide hinnad erinevad reaalsuses väga palju, mistõttu on ühiku hindade fikseerimine igati mõistlik samm,” lisas Rebane. See kehtib tema sõnul ka teiste sisustuselementide kohta, mille hind võib erinevates poodides ja salongides väga palju erineda.
3. Ehituse käigus säästmine ei pruugi õnnestuda
Ehkki osa inimesi panustab naiivselt võimalusele, et neil õnnestub kogu ehitusprotsessi jooksul raha kokku hoida, läheb Rebase hinnangul sageli vastupidi.
“Inimesed peavad arvestama, et ehituse ajal makstakse tõenäoliselt korraga kahte erinevat laenu, sest kuskil elatakse ju sees. Ja ehkki ehituslaenu finantseeritakse etapiti, mis tähendab, et laenumakse pole alguses nii suur, tuleb sellegipoolest tasuda nii mõlema laenu kui ka nendega kaasnevate kommunaalkulude eest,” selgitas ta.
Seetõttu jääbki inimestel sageli tähelepanuta, et ka ehitatava objekti juures tarbitakse vett ja elektrit ning see kokku moodustab lisakulu, millega esialgu arvestada ei osatud. “See ootus, et ehituse ajal õnnestub raha säästa, kahjuks tavaliselt täide ei lähe,” nentis Rebane.
