Kui võiks arvata, et eestlased muutuvad petuskeemidest aina teadlikumaks ning tänu sellele väheneb ka pettuse ohvriks langemise risk, siis tegelikult pole juhtumite arv kaugeltki langustrendis ning pankadel tuleb petuskeemi ohvritega tegeleda igapäevaselt. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab, et petturid hakkavad kasutama järjest rohkem ka tehnoloogia arengu läbi loodud võimalusi selleks, et ohvreid lõksu püüda.
Armupettused on intensiivistunud
Tõenäoliselt on tänaseks pettustega ühel või teisel kokku puutunud pea iga eestlane, olgu selleks kahtlane sõnum telefonis, e-mail postkastis või veider telefonikõne. „Neid inimesi, keda ühel või teisel viisil petta on üritatud, on tänaseks kindlasti rohkem kui neid, kes ei ole pettuse katset üldse kohanud,” tõdes spetsialist.
Viimasel ajal on hoogustunud näiteks investeerimispettused, mis on potentsiaalse rahalise kahju suhtes üks enamlevinud pettuse viisidest. Samal ajal püsivad jätkuvalt orbiidil telefoni- ja niinimetatud pakipettused, kus saadetud sõnum teavitab inimest näiteks saadetisega seotud tollimaksudest, mida tegelikult ei eksisteeri. „Samuti on viimastel kuudel mõnevõrra märgata ka armupettuste sagenemist,” lisas Kiik.
Tehisintellekt võimaldab veelgi osavamalt petta
Kui varem aitas potentsiaalse pettuse tuvastada sõnumi või e-kirja grammatiline puudulikkus, kus üks või teine lause on masintõlke abil puudulikult eesti keelde tõlgitud, siis tänaseks on petturid muutunud nii osavaks, et isegi keeletundlikum inimene ei pruugi esimese hooga läbi närida, et räägib tõepoolest petturiga.
Siiski ei tähenda see, et petturiteks oleksid eesti emakeelega inimesed. „Reeglina on pettuste puhul mängus piiriülene element ning jäljed ulatuvad sageli ka Euroopa Liidust väljapoole. Kuna tõlkeprogrammid on ajas muutunud järjest täpsemaks ja grammatiliselt oskuslikumaks, annab see petturitele hea võimaluse, et tehnoloogiat enda kasuks ära kasutada,” sõnas ta.
Kuivõrd tehisintellekti tähtsus on erinevates valdkondades kasvamas ning erinevaid võimalusi, kuidas üht või teist meetodit ära kasutada, leidub lõputult, on petturid üles leidnud ka AI võimalused. „Lihtne näite on ChatGPT, mis kirjutab sekundiga valmis keeleliselt täiesti ilusa teksti, mida potentsiaalsetele ohvritele edasi saata. Samuti on olemas erinevad programme, et tahtmise korral ka raskesti äratuntavaid süvavõltsinguid teha,” näitlikustas spetsialist.
Et inimeste oskuslik petmine nõuab ajalist ressurssi ja tehnilisi oskusi, võimaldavad nn targad tehnoloogiad aega kokku hoida ning keskenduda erinevatele tegevustele. „Tehisintellekti abil saab toime panna väga raskesti äratuntavaid pettusi.”
Kuidas vältida pettuse ohvriks langemist?
Kuna kordamine on tarkuse ema, on oluline rõhutada põhitõdesid, vältimaks potentsiaalse pettuse ohvriks langemist – seda enam, et väljapetetud rahasummat on hiljem väga keeruline või lausa võimatu tagasi saada.
- Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi. „Kui sulle esitletakse pakkumist, mis tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi – hoia sellest igal võimalusel eemale,” toonitas Veiko Kiik.
- Kui sind kiirustatakse otsuseid vastu võtma. „Kui saadetud pakkumisele tuleb kiiresti reageerida, sest vastasel juhul ähvardab sind sellest ilmajäämine, siis ilmselt on tegemist pettusega ning sama kiiresti kaob hiljem ka raha sinu pangakontolt,” hoiatas spetsialist.
- Kui usaldad inimest, keda tegelikult ei tunne. Petturid on verbaalselt väga osavad, selles pole kahtlust. Kuid asi muutub imelikuks siis, kui inimene, keda sa kunagi näinud pole, hakkab mõnda pakkumist väga intensiivselt pähe määrima. „Kui sa usaldad võõrast inimest rohkem kui oma sõpra ning jagad temaga andmeid, mida isegi sinu lähedased ei tea, siis tasub mõelda, kas pimesi usaldamise taga ei peitu hoopiski petuskeem,” märkis ta.
Võimaliku petuskeemi ohvriks langemise vältimiseks peaks eeskätt üle vaadata andmed, mis sinu kohta sotsiaalmeedias või internetis vabalt kättesaadavad on. Samuti ei tohiks kolmandale isikule kunagi jagada oma PIN-koode, kaardinumbreid või paroole.
„Andmete ja paroolidega ei tohiks liiga avameelseks minna – enne info jagamist mõtle, mida nende andmete ärakasutamine sulle kaasa võib tuua. Kui sa sellega kursis ei ole, jäta see info kindlasti jagamata,” rõhutas Veiko Kiik.
