Kuigi kolmas sammas on täiendav võimalus pensioniks raha koguda ning üdini vabatahtlik kogumismeetod, keerleb selle ümber erinevaid eksiarvamusi ja müüte, mida ekspertidel pidevalt ümber tuleb lükata. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson lükkab ümber neli levinud kolmanda sambaga seotud müüti ja eksiarvamust.
Kogemused on klientidel erinevad
Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson tõdeb, et eksiarvamused on kiired tekkima, kuna uusi rahatarkuse ja pensionihuvilisi tuleb pidevalt juurde, kuid inimeste stardipunkt võib seejuures olla väga erinev.
“Klientidel on sageli väga erinevad kogemused ning meie kui ekspertide töö ongi põhitõdesid tutvustada ja eksiarvamusi ümber lükata,” sõnas ta. Järgnevalt lükkame ümber neli väga levinud müüti, mida pensioniks kogumisega seoses eksperdid sageli kuulevad.
1. Pensionifondi tasu on fondi valimise juures kõige tähtsam indikaator
Madisson kinnitab, et tasu on kindlasti pensionifondi valiku juures tähtis element, kuid kindlasti mitte ainuke ega määrav – kuna pensionifondi valimine võiks ideaalis tähendada teadlikku valikut, leidub teisi asjaolusid, mis saavad pensionifondi puhul palju määravamaks.
“Ennekõike on tähtis valida eakohane fond vastavalt pensionikoguja elukaarele – see tähendab, et esmalt tuleks välja valida pensionifondid, mille eesmärgid ja aktsiaosakaal sobib pensionini jäänud ajaperioodiga,” selgitas ta. Kui nooremad võiksid ennekõike koguda kuni 100% aktsiate ehk kõrgema riskitasemega fondidesse, siis enne pensioniea saabumist võib fondi vahetada madalama riskitasemega variandi vastu.
Kuna riskitaseme järgi otsustades võib lauale jääda mitu sobivat pensionifondi, peaks järgmine otsus puudutama küsimust, kas investor eelistab raha koguda passiivsesse indeksfondi või aktiivselt juhitud pensionifondi. “Kui see valik on tehtud, siis võiks pöörata tähelepanu tasudele,” soovitas ta.
2. Kui fondi tootlus jäi eelmisel aastal miinusesse, tuleks fondi ruttu vahetada
Madissoni sõnul vastab tõele, et paljud inimesed kohmetuvad, kui näevad, et fondi investeeritud rahasumma on teatud ajaperioodi jooksul hoopis kahanenud. “Reaktsioon on igati mõistetav, kuna emotsioonid mängivad investeerimise juures väga suurt rolli ning loomulikult pole meeldiv näha, kui hiljutine paigutus pensionifondis on jäänud miinusesse,” kommenteeris Madisson.
Küll aga on finantsturgudel langusperioodile alati järgnenud varem või hiljem tõusuperiood. “Heaks näiteks on 2022. aasta, mil mitmed pensionifondid olid aasta lõikes ligi 15% miinuses, kuid seevastu 2023. aasta tõi kaasa väga hea taastumise ning need pensionifondid suures plaanis kosusid 2022. kaotustest ,” näitlikustas ta.
Eksperdi kinnitusel ei too lühiajalise miinuse tõttu teise pensionifondi kasuks otsustamine üldjuhul investorile soovitud tulemust. “Vaid aktsiatesse investeerivate pensionifondide puhul on paratamatu, et nende tulemused sõltuvad otseselt aktsiaturul toimuvast – seega võib juhtuda, et lühiajalised aktsiaturgude kõikumised peegelduvad ka pensionifondis.”
Kuna aktsiaturgudel on paremaid ja halvemaid aastaid ning üks majandustsükkel kestab reeglina umbes 5 aastat, mahub selle sisse vähemalt üks pikem majanduse nõrkusest tingitud langusperiood. “Pikas perspektiivis on aktsiaturud siiski parima tootlusega varaklass – ja on igati normaalne, kui seal vahepeal toimub ka langus,” lisas ta.
3. Kolmanda samba fondi ei saa vahetada ning raha väljavõtmine on võimatu
Kolmanda samba fondi peetakse vahel ekslikult justkui otsuseks, millest enam tagasiteed ei ole. Vahur Madisson lükkab selle eksiarvamuse ümber. “Kolmas sammas on veel paindlikum kui teine sammas: fondi saab vahetada kasvõi iga päev ning fonde võib ka omavahel kombineerida” kinnitas ta.
Samuti pole vaja muretseda, et täiendavasse pensionisambasse kogunenud raha sinna lõksu jääks. “Vajadusel võib kogu raha ka kolmandast sambast välja võtta, kuid sellisel juhul tuleks arvestada, et tuleb kogusummalt tulumaksu maksta ,” märkis ekspert.
4. Indeksfondid on oluliselt madalama tootlusega kui aktiivselt juhitud pensionifondid
Viimasel ajal pensionikogujate seas populaarseks saanud indeksfonde peetakse sageli ekslikult kehvema tootlusega fondideks kui aktiivselt juhitud fonde. Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul ei saa seda olemasolevale ajaloole ja statistikanumbritele tuginedes kindlasti väita.
“Võrreldes aktiivselt juhitud pensionifondidega võib öelda, et turu parimad indeksfondid on tootluses ületanud turu parimaid aktiivselt juhitud fonde. Kuid samas tuleb siin teadvustada, et mitte kõik indeksfondid ei ole paremad kui aktiivselt juhitud pensionifondid,” sõnas ta.
Nimelt on aktiivselt juhitud pensionifondidel eelis perioodil, mil aktsiaturud on languses, sest nad on investeerimises paindlikud – nii võib aktiivne juhtimine aidata keerulisest perioodist sujuvamalt läbi tulla. Kuna viimased 4–5 aastat on aktsiaturge pigem soosinud, on indeksfondid näidanud aktiivselt juhitud fondidega sageli paremaid tulemusi.
“Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused ning senine ajalugu ei anna põhjust arvata, et üks oleks teisest parem. Seega tuleks otsus teha ennekõike enda eelistuse põhjal,” sõnas Madisson.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Tutvu pensionifondi põhiteabe dokumentide ja prospektiga. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
