Üks paremaid mooduseid, kuidas oma vara riski eesmärgipäraselt hajutada, on erinevad investeerimisfondid. Ent kas see tähendab, et siis ongi jaotuvus tagatud ning investori edasine elu mureta, räägib Luminori riskijuht Anton Skvortsov.
Mitu erinevat valdkonda
Anton Skvortsovi sõnul ei tähenda see, kui fondil on palju erinevate ettevõtete aktsiaid, ilmtingimata veel, et tegemist oleks hästi hajutatud investeeringuga. “Väga tihti võib algajatele jääda mulje, et kui leiad kaks-kolm fondi, milles on 300 aktsiat, siis ongi portfell hajutatud. Aga kui kõik need aktsiad on näiteks USA tehnoloogiaettevõtete omad, siis ei saa seda kuidagi hajutatud portfelliks nimetada,” märkis ta.
Seega tuleb sobiva fondi valimisel panna tähele, et selles oleksid esindatud erinevates sektorites tegutsevate aktsiad. Ent see ei tähenda, et iga fond peaks olema nii laiapõhjaline. “Investor võib valida ka mitu fondi, millest üks on üleni infotehnoloogia ettevõtete fond, teine näiteks keskendub hoopis finantsettevõtetele ja kolmas omakorda veel millelegi muule,” näitlikustas Luminori riskijuht.
Küll aga tuleks vaadata, et portfellis oleks võimalikult palju erinevaid valdkondi. “Kui kõik fondis olevad ettevõtted tegelevad naftaga, siis nafta hinna kukkumisel liiguvad kõikide nende ettevõtete aktsiate hinnad samas suunas,” märkis ta.
Hajutatus ka regiooniti
Teine aspekt, mida hajutatud portfelli loomiseks jälgida tuleb, on see, et esindatud oleksid erinevate piirkondade ja riikide aktsiad. “Ameerika Ühendriigid on kõige suurema majandusega regioon ning kuna maailmaturust moodustab nende aktsiaturg umbes 60%, tuleb arvestada, et märkimisväärne osa portfellist jääb tõenäoliselt sinna piirkonda.”
Kindlasti tasub investeerida ka teiste riikide ettevõtete aktsiatesse, sealhulgas arenevatesse riikidesse. “Kuna arenenud riikide majandustsükkel on võrdlemisi sarnane, aitab arenevate riikide aktsiatesse investeerimine seda hajutada. Selle tulemusel on kogu portfell tasakaalus ja tasakaalustatud,” märkis Skvortsov.
Hirm kasvust ilma jääda
Tihti unustavad investeerimishuvilised ära olulise fakti: ühegi investeerimisfondi mineviku tootlus ei garanteeri, et tulevik oleks samasugune. Eriti tähtis on seda meeles pidada siis, kui aktsiaturg üle kuumeneb.
“Kui midagi on liiga palju tõusnud, siis üldjuhul tähendab see seda, et suurem osa tuleviku kasvust on juba hinnas sees. Selle tõttu suureneb ka languse risk. Seepärast on ennekõike tarvis aru saada, millega tegemist on. Ülekuumenenud aktsiaturu puhul võib hind igal hetkel langema hakata ning sellisel juhul peab inimene olema valmis koheselt reageerima,” selgitas ta.
See, miks aktsiaturg tihtilugu üle kuumeneb, on tema sõnul tingitud inimese psühholoogia eripäradest – nimelt ei soovi keegi ju millestki heast ilma jääda. “See, kui inimene näeb, et aktsia hind tõuseb, aga ta ei saa kasvust osa, on psühholoogiliselt väga keeruline seisund. Seetõttu ei tee ainult algajad investeerimise käigus vigu, vaid tihti ka elukutselised investorid,” tõi ta välja.
Niisiis ei tasuks investeerimisel vaadata fondi mineviku tootlust, vaid just tuleks arvestada tuleviku potentsiaaliga. “Mineviku tootlus on kõige halvem tegur, mille põhjal endale tulevikuks investeeringut valida,” märkis Skvortsov.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga, kajastab autori isiklikke seisukohti ning ei ole mõeldud investeerimisanalüüsina ega soovitusena müüa või osta konkreetseid väärtpabereid ja finantsinstrumente.
