Ligi kolmveerand ehk 73% Eesti inimestest tunneb, et neil pole pensionipõlves toimetulekuks piisavalt varasid ja säästusid, selgus Luminori Baltimaades läbiviidud pensioniuuringust.

Sellest hoolimata ei plaani enamik vastanuist ka täiendavalt pensioniks säästmist alustada. 

Nii nagu eestlased, tunnevad ka lätlased ja leedulased, et nad ei ole pensioniks piisavalt valmistunud. 80% inimestest nii Lätis kui Leedus vastas, et neil ei ole piisavalt varasid, et vanaduspõlves mugavalt elada.

Vaid 7% Eesti ning 5% Läti ja Leedu elanikkonnast tunneb, et on pensioniks säästnud vajalikul määral. Samas täiendavat kogumisvõimalust III pensionisamba näol kasutab kõigest 23% inimestest Eestis, 30% Lätis ning 27% Leedus.

Enamik uuringus osalejaid vastas, et neil ei ole ning nad ei plaani ka tulevikus avada vabatahtlikku III sammast – nii vastas 66% elanikest Eestis, 55% Lätis ning 65% Leedus.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul on tegemist pikaajalise probleemi järjepideva ignoreerimisega.

„Kui inimesed ise pensioniks ei kogu, ei teki neil ka piisavalt ressursse, et vanaduspõlve mugavalt veeta.

Keskmine eestlane soovib pensioni, mis on ligi 70% tema viimasest palgast. Samas praegu moodustab keskmine vanaduspension umbes 40% keskmisest palgast ning demograafiliste trendide tõttu see suhtarv ajas pigem halveneb. Seega lihtne arvutus näitab ära, kui palju peaksid inimesed ise täiendavalt koguma,“ kommenteeris Pikkani. 

Pikkani sõnul tuleb leppida sellega, et praegune säästmine oma tulevaste pensioniaegsete kulutuste jaoks mõjutab tänast tarbimissuutlikkust.

„Keegi teine peale inimese enese seda ootuste ja võimaluste vahel valitsevat tühimikku täita ei saa. Seejuures on oluline teadvustada, et ka see 40% suhe kehtib vaid keskmise palga teenijale. Inimesele, kelle palk on keskmisest oluliselt kõrgem, on ka kukkumine teravam,“ täpsustas ta.

Inimesed, kel ei ole III pensionisammast, põhjendasid selle puudumist erinevate asjaoludega: ei ole piisavalt vaba raha, mida investeerida (31% vastajatest Eestis, 46% Lätis ja 41% Leedus), ei usu, et raha seal kasvaks (31% vastajatest Eestis, 29% Lätis ja 32% Leedus) või ei ole olnud aega sellega tegelemiseks (18% vastajatest Eestis, 17% Lätis ja 11% Leedus).

Pikkani rõhutas, et oma ootuste realiseerimiseks on vaja palju ise ära teha ning pensioni kogumiseks on oskuste korral ka teisi võimalusi peale maksusoodustusega III samba.

„Kui otse finantsturgudele investeerimine või kinnisvara ostmine tunduvad paremate lahendustena, siis tuleks neid võimalusi kasutada. Kui vara riskide hajutamiseks on piisavalt ja finantsturgudel tegutsemisega saadakse omal käel hakkama, siis on need head lahendused. Aga ükskõik mis lahenduse valimise puhul on oluline tegutseda ja võtta oma tulevik enda kätesse, mitte jääda liiga kauaks ootama,” soovitas Pikkani.

Oma tulevase pensioni suurust saab arvutada sotsiaalkindlustusameti veebilehel olevas kalkulaatoris.

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 1618 inimest vanuses 23–59 Eestist, Lätist ja Leedust.