Nii mõnelgi on lapsepõlvest kindlasti meeles, et kuldnoka kõrval oli üheks põhiliseks kevadekuulutajaks krõmps roheline kurk. Just kevadeti läks see värske ja oi-kui-maitsev köögivili kaubandusvõrgus liikvele. Kuidas on lood aga nüüd, mil aastaringi värske kraam saadaval on?
Uurisime Eesti inimestelt, millised on nende kevadised toidueelistused ja kas nad püüavad pisutki tervislikumalt süüa.
Potipõllundus laste rõõmuks
Leen elab oma majas, kus ise ka maitserohelist ja pisut tomateid-kurke kasvatab. “See potipõllundus on meil nagu rohkem laste rõõmuks ja õpetuseks. Nad peavad aru saama, et toit ei tule poest, vaid selle saamiseks on vaja vaeva näha,” räägib ta.
Oma pere toidumenüüd pole ta eriti teadlikult kevade saabudes muutnud, küll on ta ära kasutanud need võimalused, mida aed tasapisi pakkuma hakkab. “No ma arvan, et naat on kohe esimene kevadine taim, mis aiast omleti või salati sisse jõuab,” nendib Leen ja ütleb, et eks ta püüab aastaringi oma toidulauda tervislikult katta. Lapsed rohelise vastu väga ei puikle, eriti libedalt läheb kõhtu see, mis ise oma kätega peenralt korjatud.
Grillid talvekorterist välja
“Meie peres on ikka nii olnud, et kui ilm lubab, teeme suurema osa lõunasöökidest grillil ja nii juba poolest märtsist alates,” räägib pensionär Rein. Tema valmistab koos oma kaasa Kariniga süüa peamiselt ise ning kõige meelsamini just õues.
Kevad toob nende menüüsse kindlasti rohkem värsket kraami. “Elame turu kõrval ja kevadest sügiseni on see meile üks põhilisi toidu hankimise kohti,” räägib mees ning lisab, et kahjuks mõjub turul ostlemine viimasel ajal rahakotile kehvemini kui varem. Sellegipoolest on tervis nende peres hoole all ja hea toidu arvelt kokku ei hoita.
Pere kevadmenüüsse kuulub kindlasti ka kasemahl, mida võetakse oma aia puult. “Seda tuleb ikka kümnete liitrite kaupa, joome ise, jagame laste peredele ja jätkub sügavkülma panemiseks ka,” räägib Rein, et paremat organismi puhastajat on raske välja mõelda.
Käes on smuutiaeg
Marta ja Veljo peres kasvab kolm last ning nemadki hoiavad oma söömisharjumused kontrolli all. “Toit peab kogu aeg mitmekesine ja keha kosutav olema, kuid praegusel ajal on meil näiteks smuuti küll pea iga päev menüüs,” räägib pereisa. Osaliselt seepärast, et poes on rohkem maasikate-mustikate ja ka banaanide soodukaid, osaliselt sellepärast, et mullusuviste külmutatud marjade varud tahavad lõpetamist.
“Me paneme igal aastal hulgaliselt metsast korjatud ning vanemate koduaiast pärit marju sügavkülma tallele. Need ju mitu aastat ei kesta ja kevadel ongi siis selline suurpuhastuse aeg, mil teeme uue hooaja marjadele platsi vabaks,” selgitab Marta.
Üks kevadine traditsioon on rohenäpust pereemal veel – ta paneb koos lastega herned aknalauale mulda. Tavalisi herneid tuleb öö läbi vees leotada ning siis laotatakse need karpi pandud mullakihile. Lihavõttepühadeks kasvavad herneteradest kenad rohelised võrsed, millest saab pilkupüüdev pühadekaunistus ning mis pärast pühi üheskoos rõõmsalt ära süüakse.
Mõnikord pole endal võimalusi või aega või tahtmistki näppe mulda pista ning ise endale toitu kasvatada. Keha aga nõuab vitamiinirikast ja värsket toitu, eriti kevadel. Siin tuleb appi Barbora e-pood, kus iga päev palju tervislikku kaupa hea ja soodsa hinnaga saadaval – tellid toidu mugavalt e-poes ära, kuller toob kauba koju kätte ning sina saad kokku hoitud aja arvelt hoopis õue minna ja looduse kevadist tärkamist nautida.
