Valgevenest pärit Darya oli Eesti eduloost palju head kuulnud. Tänu sellele, et valitsus toetab tehnoloogiat ja väikeettevõtlust, on Eestist saanud eesrindlik e-riik, kus idufirmade arv ühe elaniku kohta on maailmas üks suuremaid.
“Tartu Ülikooli (TÜ) teadsin juba siis, kui õppisin Valgevenes maailmamajandust,” ütleb Darya, kui enda lugu rääkima hakkab.
“Viimasel bakalaureuseaastal jäi mulle silma TÜ innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise magistriprogramm, mis on huvi äratav kombinatsioon informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiast (IKT), majandusest ja juhtimisest. See oli täpselt see, mida olin otsinud.”
Eestisse tulemine
Darya oli leidnud sarnaseid õppekavasid veel Taanist ja Suurbritanniast ning kaalus õpingute alustamist ka seal, kuni ta sai TÜ magistriõpinguteks täisstipendiumi. “Lõpuks arvasin, et Eestis õppida on mul lihtsam ka seetõttu, et elu ei ole siin nii kallis ja meie kultuurid on sarnased,” lisab ta.
“Eesti oli mu valikutest parim ning TÜ on juba ammu kõrgelt hinnatud ülikoolide seas. Tahtsin väga näha, kuidas niivõrd väike riik nagu Eesti on muutunud ülemaailmseks IKT edulooks, idufirmade arendajaks ja postsovetlike stereotüüpide murdjaks.”
Õpingud Tartu Ülikoolis
Darya alustas magistriõpinguid innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise õppekaval 2017. aastal. Kaheaastane programm õpetab kasutama ettevõtete juhtimisprotsessides IKT-lahendusi ja aitab tudengeil endil väärtust luues kasvada.
Õpingute lõpus on tudengitel võimalus luua IKT-lahendusi kasutades konsultatsiooniettevõte või asuda tööle avalikku sektorisse, eelkõige innovatsioonipoliitika ja digitaliseerimise valdkondadesse.
“Õpingute alguses pakuti meile võimalust pärast teatud kohustuslike ainete ja praktika läbimist saada ka eraldi tunnistus, mis kinnitaks ärianalüüsi tegemise oskust,” lisab Darya. “See oli suurepärane võimalus ning paljud mu kursusekaaslased töötavadki praegu Swedbankis ja Finnairis ärianalüütikutena.”
Lugege ka meie eelmise aasta intervjuud TÜs innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimise magistriprogrammi lõpetanud ja Finnairis ärianalüütikuna töötava Rahul Punaniga.
Ülikooli sisseastumistingimuste kohaselt peab “sobilikel kandidaatidel olema bakalaureuse- või sellega võrdustatud kraad majanduses, matemaatikas või tehnikateadustes”.
“See on distsipliinideülene programm, mistõttu leidub õppijate seas neid, kes pole kunagi majandust õppinud, aga ka neid, kes pole kunagi ITd õppinud. Seetõttu võivad soovijad enne kooli algust sissejuhatava kursuse võtta,” räägib Darya koolitee algust meenutades.
Üldiselt tundus kõrghariduse vaatevinklist kõik koduse Valgevenega võrreldes erinev. “Mind ei hämmastanud mitte ainult kõrgem õpetamise tase, vaid ka see, et lisaks kohustuslikele ainetele võisime valida kõiki aineid, mida soovisime, ja õppida kõike, mis enim huvi pakkus. Valisin valikkursusteks neuroteadused ja korea keele. Miks mitte esitada endale väljakutse ja õppida midagi uut?”
Tehnoloogia ja iduettevõtlus
Pärast lõpetamist sai Daryast projektijuht TÜ tehnoloogiainstituudi juures asuvas ja ühes Euroopa edumeelseimas arvutinägemise laboris iCV Research Lab. “Minu töö pakub palju võimalusi professionaalselt areneda ja kasvada,” sõnab Darya.
“Projektijuhina olen kaasatud paljudesse huvitavatesse projektidesse, näiteks Horizon 2020, mis on ELi teaduse ja innovatsiooni raamprogramm. Arvutitehnoloogia arendamise keskmes olla on suurepärane ja meie labor ongi just selle poolest kuulus.”
Ametialaselt huvitavad Daryat tehisintellekt (TI), virtuaalne reaalsus (VR) ja arvutinägemine: “Arvutitehnoloogias toimub läbimurdeid ja arenguid iga päev ning sul on lugematul hulgal õppimisvõimalusi ka siis, kui suurepärased oskused antud alal puuduvad. Pealegi on IKT tunginud meie igapäevaelu kõikidesse tahkudesse, eriti niivõrd digitaliseerunud riigis kui Eesti.”
Lisaks täiskohaga tööle uurimislaboris arendab Darya koos kolleegidega tööjõutehnoloogiale (HR tech) keskenduvat idufirmat. “Me ehitame tehisintellektile rajatud HR-abimeest, mis muudab värbamisprotsessi tõhusamaks ja lihtsamaks nii värbajale kui ka kandidaadile,” selgitab Darya.
“Meie TI-tehnoloogia analüüsib intervjuusalvestist, milleks on kandidaadi tehtud üheminutiline video, ning loob kandidaadi isikuomaduste, kogemuste, oskuste ja isegi emotsioonide põhjal detailse kandidaadiprofiili.” See säästab kandidaate keerukate avalduste täitmisest ja värbajal kulub kandidaatide profiile uurides vähem aega.
Iduettevõtete arendamisele pühendatud projekte ja kursuseid on palju. “Õpingute esimesel aastal võtsin kaks sissejuhatavat kursust, kus keskenduti iduettevõtte ehitamise erinevatele külgedele ja pakuti nõustamist,” meenutab Darya.
“On ka ideelabori inkubaator, kus aidatakse iduettevõtetel liikuda ideest teostuseni. Võid alustada täiesti nullist, ilma et sul oleks mingeid teadmisi ettevõtte loomise kohta. Samas võib olla ka nii, et sul on oskused ja idee, mida teha, aga meeskonnakaaslasi pole. Ka see on hea koht, kust alustada.”
Kui tudengitel endal ei ole head ideed, siis ülikooli iduettevõtete platvorm annab neile võimaluse tutvusi sõlmida ja juba olemasolevate meeskondadega liituda.
Darya iduettevõte, mis on küll eraldiseisev ettevõte, töötab uurimislabori baasil ja teeb tihedat koostööd TÜ teadlastega. “See on üks põhjus, miks ma Eestisse tulin — selleks et olla iduettevõtluse keskmes,” ütleb Darya.
“Eestis on palju iduettevõtetele mõeldud inkubaatoreid, näiteks Ideelabor Tartus või Mektory, Technopol ja Startup Hub Tallinnas. See on väga mitmekesine ja huvitav kogukond. Isegi kui sul ei ole piisavalt raha, et äriideega edasi minna, võid osaleda üritustel, kuulata professionaalide loenguid, küsida mentorlusabi ja suhelda.”
Eestis õppimine: mida tasub teada?
Praegu plaanib Darya Eestisse jääda, edasi töötada ja võimalusel doktorantuuri astuda. Neil, kes tahavad Eestisse õppima tulla, soovitab Darya uurida välistudengitele mõeldud õppekavasid ja panna paika plaan, milles kajastuksid nii eesmärgid kui ka prioriteedid.
“Mida sa õppida tahad? Kuidas ennast ametialaselt arendada? Võta siin veedetud ajast viimast,” annab ta nõu.
“Näiteks, kui õpid filosoofiat, siis miski ei takista sul võtmast ka arvutiteaduse või meditsiini kursusi. Vali lihtsalt aineid, mis sind huvitavad. Uuri praktikakohtade ja osalise koormusega või isegi täiskoormusega tööpakkumiste kohta. Paljudes neist saab hakkama ka inglise keeles.”
Pealegi, Tartu-suguses tudengilinnas on palju võimalusi, et kohtuda kaastudengite või muidu huvitavate inimestega. “Ära karda suhelda ja õpi tundma võõraid kultuure, hoia end avatuna uutele ideedele ja erinevatele arvamustele. Ära ole arg! Kasuta võimalust välismaal õppida maksimaalselt ära.”
Tekst: Anastasiia Starchenko
“Study in Estonia” tutvustab Eestit kui head sihtkohta õppimiseks ja töötamiseks. Siin blogis saad sa Eestis õppinud ja Eestisse tööle jäänud välismaalastega lähemalt tuttavaks.
