“Töötasin Tallinnas ühes autosalongis autotehnikuna rohkem kui üheksa aastat. Lõpuks läks see kõik liiga üksluiseks, vaheldust ei olnud. Tahtsin end edasi harida ja seda võib-olla hoopis välismaal teha,” räägib Kardo Seemann (29), kes EURESe TMS projekti kasutades läks tänavu kevadel Norrasse automehaanikuks.

Mõte välismaal töötada oli küpsenud Kardo peas juba mitu aastat. “Ma uurisin riikide kohta, kuhu tööle minna ning tutvusin ka seadusandlusega. Kuna Norras on seaduse järgi antud ette, mis palkade alammäärad töötajatel olema peavad, meeldis see mulle,” lausub ta.

Internetis ringi vaadates jõudis Kardo EURESe veebilehele. Tegemist on juba 1993. aastal loodud üle-euroopalise töövahenduse võrgustikuga, mis jagab teavet teistes Euroopa riikides töötamise ja töötaja leidmise võimaluste kohta. Eestis kuulub see töötukassa alla.

EURESe TMS projekt on aga mõeldud tööotsijatele alates 18. eluaastast, et aidata neil leida sobiv töökoht väljaspool oma elukohariiki (Euroopa Liidus, Norras või Islandil). Samuti toetab projekt tööandjaid, kes neid tööotsijaid värvata soovivad. Selle raames pakutakse nii nõustamisteenuseid kui finantstuge.

“Kirjutasin neile, et soovin nõustamist, kuidas leida Norras autotehnikuna tööd. See oli 2022. aasta august. Mu peamine küsimus oli, millest peaks alustama, kui tahan Norrasse tööle saada,” meenutab Kardo. Oma nõustaja Marko kohta, kellega regulaarselt pooleteise aasta jooksul suheldi, jätkub Kardol vaid kiidusõnu. “Ta oli väga hea nõustaja, selgitas kõike ja saatis pärast hästi põhjalikke e-maile kogu räägitud infoga.”

Nõustajaga arutledes jõuti arusaamale, et Norrasse tööle minemiseks oleks tarvis norra keele oskust. Nii läksidki Kardo ja tema elukaaslane keeltekooli.

Kaks proovinädalat Norras

Pooleteise aasta jooksul rippus Kardo CV pidevalt EURESe portaalides üleval. Tööpakkumine tuli ka Iirimaalt. “Mõtlesime selle variandi peale, aga asi jäi katki – vaatasime, et Iirimaal on kogu aeg nii kehv ilm. Sajab ja sombune. Pealegi peab sinna lennukiga minema ning niimoodi on kolida palju raskem. Lisaks on Iirimaal kinnisvara üürida eriti kallis,” selgitab Kardo.

Siis tuli aga tööpakkumine Norrast. “Mulle pakuti tööd autotehnikuna, ühes paigas fjordide vahel. Meil oli veebi teel vestlus ja mind kutsuti kahele proovinädalale. Maksin laevapiletid ise kinni ja sõitsin sinna, teadmata, mis mind ees ootab. Ma polnud isegi enne Norras käinud. Tegin kaks nädalat tööd ja naasin koju,” kirjeldab Kardo.

Pärast proovinädalaid võttis Kardo pisut mõtlemisaega. Lõplik otsus kohvrid pakkida ja Norrasse kolida tuli aga siis, kui senises töökohas läks eriti stressirohkeks. “Norra töökultuur on kuidagi palju meeldivam. Seal käivad asjad rahulikumalt ning sul on rohkem aega, Eestis oled kui robot,” kommenteerib Kardo.

Taotleda saab erinevaid toetusi

Töötukassa EURESe nõustamisel räägiti ka erinevatest võimalikest toetustest. Näiteks on olemas keele õppimise, töövestlusel käimise, kvalifikatsioonide hüvitamise ja ümberasumise toetus (ka pereliikmetele). Kui kahele esimesele Kardo ei kvalifitseerunud (keeltekoolis oli ta juba varasemalt käinud ning töövestlus toimus veebi vahendusel), siis Norrasse ümberasumise eest said nii tema kui kaasa finantstuge 1540 eurot. “Esiteks oli mul vaja esitada töölepingu koopia ning leping peab olema vähemalt kuueks kuuks vähemalt poole kohaga. Tööpakkumine peaks olema ametlik ja avalik,” toob Kardo välja. Taotlemiseks tuleb pöörduda EURESe nõustaja poole.

Veel enne Norrasse suundumist Kardo ja tema elukaaslane abiellusid, sest nii oli asjaajamine lihtsam. Õige pea koliski terve pere – Kardo, tema abikaasa ja nende kaks vahvat kassi – Lääne-Norrasse Lofthusi külla.

“Lofthus paikneb Lääne-Norras Bergeni linnast 2,5 tunni kaugusel. Väga ilus koht. Kuna ma olen siin juba mõnda aega viibinud, siis on tunne, et noorele inimesele võib-olla pole kõige ideaalsem paik. Siin elab kõigest 500 inimest ja linnas on vaid külapood. Suuremasse poodi on 40 kilomeetrit. Enne elasime Lool, kust Tallinnasse on kaheksa kilomeetrit – ikka väga suur erinevus,” jutustab Kardo.

Miks aga otsiti Lofthusi autotehnikut just Eestist? Kardo sõnul pole asi palga suuruses, sest Norras on sama ametikoha palk võrdväärne nii pealinnas Oslos kui ka väiksemates kohtades. “Pigem on asi vist selles, et väikeses kohas ei ole tööjõudu. Norrakas ise ei taha siia tulla,” mõtiskleb ta. “Üle Norra on palk sama puuga löönud. Pole vahet, kas töötad väikeses külas või Oslos. Kinnisvara üürimine on Lofthusis tõesti odavam, aga toit võib-olla veidi kallim kui suuremates linnades – et siia pääseda, peab sõitma üle kõrge mäe ning enamuse aastast on see kaetud lumega.”

Plaan alaliselt Norrasse jääda

Kuigi Kardo on omandanud norra keeles B1-taseme, siis tema hinnangul seda praeguse töö saamisel vaja polnud. Enne teda töötas samal ametikohal poolakas, kes ei osanud üldse norra keelt. Ometi tunneb mees, et keeleoskus avab talle uksi edaspidiseks.

Norra keele õpe viis teda ka pooleteise aasta jooksul mõnusalt igapäevasest rutiinist välja ning pakkus teadmisi ja kogemusi. Alates plaanist välismaale tööle minna kuni päriselt sinna jõudmiseni kulus pea kaks aastat. Kuigi see on päris pikk periood, kinnitab Kardo, et tema ind ei raugenud. Siht oli lihtsalt silme ees.

Ei morjendanud ka see, et Norrat ta kuni Lofthusi proovinädalateni külastanud ei olnud. “Olin Norra ja norrakate kohta ainult head kuulnud. Lisaks uurisin palju juurde ja mulle meeldis kõik. Elu on teistsugune. Inimesed rääkisid oma kogemustest ning see kõik oli ainult positiivne,” seletab ta.

Kohapeal ei ole Kardo ega tema abikaasa (kes otsib parasjagu tööd) pettunud – kõik ongi väga hästi. Nii hästi, et pere plaanib Norrasse alaliselt elama jääda. Tõenäoliselt siiski mitte Lofthusi, vaid mõnda suuremasse asulasse.

Kas Kardo oleks ilma EURESe abita Norrasse tööle jõudnud? Mees jääb pisut mõttesse ja vastab siis: “Ma arvan, et oleksin, aga ei usu, et nii kiiresti.”

Samuti tahab Kardo julgustada teisi sarnast lüket tegema – kui on vähegi unistus välismaal töötada. “Kui sa midagi tahad, siis sa samm-sammult astud sinna suunda. Sa ei saa seda võib-olla kohe, aga kui näed vaeva, siis saavutad ka selle,” leiab ta.