Eesti Töötukassa tuleb töökoha kohandamisel appi – laiendab ratastooli tarvis uksi, hangib ka tõstuki kui vaja

Tööandja ei teagi alati, mida on kohandada vaja – tal ei pruugi olla pädevust, oskust või teadmisi, kuidas midagi teha.Foto: Erakogu

Tööandjatel tuleb ametisse asuva inimese jaoks töökohta sageli pisut kohandada: muuta laua või tooli kõrgust, soetada arvutihiir, mis töötajale käepärasem. Need küsimused saavad ruttu lahendatud, aga on ka palju keerulisemaid lugusid. Elvas, elektroonikatööstuses GPV Estonia, kus õnnetuse tagajärjel jäi ratastooli hea töötaja, tehti koos töötukassaga erinevaid kohandusi, et inimene saaks taas tööl käia. 

Rääkisime nii töötukassa kui GVP Estonia esindajatega, mida kohandada vaja oli ning kuidas see käis. 

Tagasi tööle

Inseneriametit pidav Tanel liitus GVP Estoniaga 2019. aastal. Pärast neli aastat tagasi juhtunud õnnetust oli ta pikalt tööelust eemal. Sel perioodil hoidsid kolleegid temaga ikka sidet, et teada, kuidas tal läheb. Otsene juht pakkus Tanelile erinevaid variante, kuidas tal oleks võimalik kas või osalise koormusega tööellu naasta. Tema tööülesandeid muudeti ning peagi saigi ta hakata kodus töötama osalise koormusega. 

Seejärel hakkas ettevõte otsima võimalusi, kuidas saaks Tanel tulla tagasi kontorisse, mis oli tema soov – saada tagasi inimeste sekka. “Meie tehas on ehitatud erinevatel ajaetappidel ning seepärast ei ole tootmishallid ühel tasapinnal – esineb astmeid ja treppe. Samuti puudus tootmises invatualett ja olmeplokis ei olnud võimalik ratastooliga sööklasse pääseda,” sõnab GPV personalijuht Gaile Vijar. 

“Olin kuulnud töötukassa infoseminarilt, et nad pakuvad ettevõtetele töökoha kohandust ja sellealast nõustamist. Selleks võtsime nendega ühendust ja kutsusime olukorraga tutvuma. Pärast töötukassa külastust selgusid erinevad nüansid, millele meie ei olnud osanud veel mõelda.”

Milliseid kohendusi tehti?

Töötukassa käis kõikvõimalikud liikumisteed läbi ning tõi välja mõned punktid, mille peale GPV ise ei oleks võib-olla tulnudki. Näiteks et olemasolev välitrepi kaldtee on liiga järsk ning ratastooliga on seda päris raske kasutada või et kiipkaardiga automaatustel tuleks tuua kiibid madalamale, et ka ratastoolis istuja saaks kaarti piiksutada. 

Poole aasta jooksul tehti erinevaid kohandusi: loodi invatualeti kasutamise võimalus, vahetati uksed laiemate automaatuste vastu, tootmisalal olevad turnikeeväravad muudeti laiemaks ning trepile lisati ratastoolitõstuk. 

Kuidas saab töötukassa töötajat ja tööandjat aidata? 

“Tööruumide ja -vahendite  kohandamine on üks paljudest tegevustest, mida töötukassa tööandjatele pakub,” ütleb töötukassa tööandjate konsultant Gea Meriste. “See on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele, kellel on osaline või puuduv töövõime või mingisugune puue.”

“Tööandja ei teagi alati, mida on kohandada vaja – tal ei pruugi olla pädevust, oskust või teadmisi, kuidas midagi teha. Kõik oleneb inimese erivajadusest, mida kellegi jaoks muuta tuleb. Mingid asjad on väga loogilised: et kui on trepp, siis ratastooliga inimene sealt üles ei saa ja tuleb kaldtee luua. Aga teine kord, kui on keerulisem olukord, saame enda teadmistega aidata või tellida eksperdi, kes olukorda hindaks,” räägib töötukassa tööandjate teenuste osakonna peaspetsialist abivahendite ja kohanduste valdkonnas Kalev Kuljus. 

Kuljus toob näite ühest teisest juhtumist, kus ettevõte arvas, et inimesele oleks vaja tõstukit, aga tegelikult soovis ta vaid käetuge, sest ta kasutas ka jalaproteese. Siin tuleb sisse tuntav hinnavahe: kui tõstuk võib maksta umbes 10 000 eurot, siis käetugi paigaldati vaid 100 euroga. “Inimeste võimekus on erinev ning kõiki ratastoolikasutajaid ei saa ühe puuga võtta – seetõttu ongi oluline küsida ka inimeste arvamust,” sõnab Kuljus. Praeguses juhtumis oli siiski vaja paigaldada tõstuk, sest treppe on töökohas ikkagi omajagu ning Tanel liigub ratastoolis. 

Meriste ütleb, et suur abi oli ka Võru kohalikust omavalitsusest: “Tänu kolleegile, juhtumikorraldajale, kes tegi väga palju koostööd kohaliku omavalitsusega, tean, et seda inimest aidatakse ka edaspidi, et tal oleks võimalik kodust töökohta pääseda.” Kohalik omavalitsus panustas sellesse, et vajalikke muudatusi tehtaks ka Taneli kodus, sest osa ajast töötab ta kodust. 

Töötukassa soovib, et iga inimene, kes tahab tööd teha, saaks seda teha. Kuna Tanel soovis oma tööd edasi teha ja seda just koos oma heade töökaaslaste seltskonnas, siis on töökoha kohandamine ideaalne viis inimest aidata. 

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.