Töötukassa

Elus uue lehekülje keeranud Kaisa: algul tundus taas kõrgkooli astumine võimatu, kuid olen hakkama saanud

Autor: Liina Metsküla. Foto: Tiina Kõrtsini.

„Mõtisklesin lapsega kodusolemise ajal, mis ametit tahaksin tulevikus pidada. On see kontoritöö või midagi muud? Hakkas tunduma, et õendus on selline vaheldusrikas töö, mis mulle meeldiks,“ tunnistab Kaisa Kallikorm (31), kes tegi oma tööalases elus täieliku kannapöörde.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks Kaisa õppima hispaania keele ja kirjanduse erialale. „Elasin teismelisena vanemate töö pärast neli aastat Hispaanias ning mulle väga meeldis seal. Nii ma siis mõtlesin, et enne Hispaania ülikooli kandideerimist õpin korralikult keele selgeks,“ ütleb Kaisa. Pärast bakalaureuseõppe läbimist olid aga tekkinud teised mõtted ja plaanid ning alaliselt Hispaaniasse ta ei kolinudki.

Kaisa tõdeb, et küllap polnud idee hispaania keelt ja kirjandust õppida juba eos kuigi hästi läbi mõeldud. Seda enam, et tõlgiks või keeleõpetajaks ei soovinud ta hakata. „Eks vanus oli ka selline, kus ei osanud elu väga pikalt ette planeerida. Samas ei muudaks ma praegu midagi, sest iga asi juhtub põhjusega. Viis aastat on meie elus üsna lühike aeg, nii et kahetseda pole küll mõtet,“ arutleb ta.

Teleseriaal aitas kutsumusele lähemale

Ülikooli lõppedes otsustas Kaisa hoopis pausi teha ja Austraaliasse lennata. „Tahtsin lihtsalt aja maha võtta, reisida ja maailma näha. Tagasi tulles oli mul värsket hingamist ja indu tunduvalt rohkem,“ lausub ta. 

Juba nädalake pärast naasmist avastas Kaisa tööpakkumise, milles otsiti kedagi hispaaniakeelset klienditeenindust tegema. „Kandideerides selgus, et nad tahavad siiski igasuguse keeleoskusega inimesi ja minu hispaania keele oskus oli neil kahe silma vahele jäänud. Seega sattusin inglisekeelse klienditeeninduse peale. Minu ülesandeks oli kliente telefoni või e-maili teel aidata,“ seletab ta.

2018. aasta suvel sai Kaisa emaks ning jäi lapsega koduseks. Beebiga tegelemise kõrvalt oli tal just nüüd aega mõtiskleda, milline võiks olla tema tulevane amet. Üht teadis ta kindlalt: emapuhkuse lõppedes oleks õige hetk tööalases elus uus lehekülg pöörata. „Mul oli toona harjumus hommikuti „Terevisiooni“ vaadata ning mingi vahe tuli pärast seda telekast Soome seriaal „Pulss“ – see rääkis kiirabi erakorralise osakonna õdedest. Kuna olen alati huvitunud meditsiinist, tekkis mõte, et võiksin õendust õppida,“ meenutab Kaisa.

Lapse sündides võtab planeerimisoskus teise taseme

Internetist õenduse eriala kohta uurides avastas Kaisa, et juba õige pea on Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis järjekordne tudengite vastuvõtt. „See muutis minu plaanid märksa konkreetsemaks,“ nendib Kaisa ning lisab: „Huvitavate asjaolude kokkulangemisel mõtles sama eriala peale üks minu hea sõbranna Tartust. Nii me innustasime teineteist ning otsustasime proovida sisse astuda. Nüüd õpimegi mõlemad õendust, tema Tartus ja mina Tallinnas.“

Kaisa märgib, et ega niisugust kannapööret pole lihtne teha – veelgi enam, alguses tundus see sootuks võimatu. Kuidas mahutada oma ajagraafikusse õppimine, töö ja pereelu? Kaisa jaoks tegi olukorra kergemaks tõik, et õpe toimub tsüklitena ning töötab ta praegu poole kohaga. „Õpe on esmaspäevast kolmapäevani ning tööl käin neljapäeval ja reedel. Kiiremate ametialaste küsimustega saan tegeleda koolis pauside ajal või õhtuti. 

Nädalavahetused on enamasti puhkamiseks, erandkorras ka õppimiseks ja töötamiseks,“ osutab ta. Mis puutub lapsega tegelemisse, siis on ka see osa absoluutselt kontrolli all. „Kui saad lapse, siis võtab sinu planeerimisoskus hoopis teise taseme,“ muigab Kaisa. Kuna põnn käib juba lastehoius, siis saab värske tudeng päeval mugavalt töö- ja kooliasjadega tegeleda. „Tõesti, mulluse karantiini ajal, kui püsisime kõik kodus, oli märksa keerulisem,“ sõnab ta. 

Kooliülesanded võtab Kaisa ette siis, kui tütar juba magab. „Püüan pärast lapse magamapanekut ikka paar tundi kooliasjadega tegeleda. Samas on ka neid õhtuid, kui olen päevast täiesti läbi – siis ei hakka isegi proovima. Pigem võtan hetke, et puhata või midagi muud teha,“ jutustab Kaisa. 

Tulevikus tahaks haiglas töötada

Nüüdseks on Kaisa õendust õppinud veidi enam kui aasta, kogu õpe kestab aga kolm ja pool aastat. „Tunnen, et see tõesti on minu teema. Esimene aasta oli hästi sissejuhatav ja üldine, kuid tänavu veebruaris algasid eriti põnevad ained. Õpime näiteks, millised on erinevad haigused, kuidas neid ravitakse ning millised on nendega seonduvad õendustoimingud,“ selgitab Kaisa.

Praeguseks on tudengid käinud ka ühel haiglapraktikal, mis Kaisale eriti sümpaatne oli. „Antud hetkel tunnen küll, et tahaksin tulevikus pigem haiglasse kui näiteks perearstikeskusesse tööle minna. Samas lõpetamiseni on palju aega ja mu mõtted võivad ses osas veel muutuda,“ räägib ta.

Mida aga soovitada neile inimestele, kellel praegune töö enam silma särama ei pane? Kaisa arvab, et siis on aeg muutusteks. „Kui sa ei taha teha 30 aastat tööd, mis sulle ei meeldi, siis on ju kergem kolm ja pool aastat natuke vaeva näha. Sel juhul saad järgmised 30 aastat tegeleda millegagi, mis väga meeldib. Mina olengi asja enda jaoks sedaviisi selgeks mõelnud,“ leiab Kaisa. „Ka mul tekib vahepeal tunne, et nii palju ja pikalt on veel vaja õppida. Samas, kui kool on lõpetatud ja saan täiskohaga tööl käia, oli see ju ajutist pingutust väärt.“

Sooviksid ka midagi uut õppida?

Töötukassa toetab nii tööotsijate kui töötavate inimeste õpinguid kutse- ja kõrghariduses ning maksab paljudel juhtudel tasemeõppes osalemise toetust. Selle aasta alguses toetus tõusis ning on nüüd 292 eurot kuus. 

Töötukassa toetab just nende erialade ja ametite õppimist, kuhu on tulevikus vaja rohkem töötajaid ning kus juba praegu sobiva ettevalmistusega inimesi napib. Erialade valik on lai, õppida saab üle Eesti ja nii eesti kui vene keeles. 

Toetatavate erialade valikuga saab tutvuda aadressil www.töötajaõpi.ee, kus saab broneerida ka aja karjäärinõustaja juurde.

Tutvu Töötukassa pakutavate võimalustega siin!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.