Ettevõtlus on üks võimalus end tööalaselt teostada. Otsus hakata ettevõtjaks tuleb kindlasti põhjalikult läbi kaaluda. Mõte olla iseenda ülemus võib tunduda ahvatlev, kuid peab arvestama, et ettevõtjana tegutsemine on küllaltki riskantne. Abiks oma ettevõtte loomisel on töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus.

Ettevõtluse alustamise toetust hakkas töötukassa välja andma 2002. aastal. Toetuse saamiseks tuleb esitada äriplaan, mille vaatab läbi töötukassa hindamiskomisjon. Aastad on olnud erinevad ning toetuse saajate arv on kõikunud, kuid viimastel aastatel saab heakskiidu umbes 400 alustavat ettevõtet, see on kolmandik kõikidest taotlustest. Kokku on töötukassa toetuse abil aastate jooksul loodud umbes 8000 oma äri. Tuntumad toetuse saajad on Muhu Pagarid ja Aknakoda OÜ.

Ettevõtluse alustamise  toetus (EVAT) on mõeldud registreeritud töötule, vanaduspensioni või ennetähtaegse pensioni saajale. EVAT-it on võimalik saada ka välismaalastel, kes on kolinud Eestisse. Selleks on muidugi vaja elamisluba.

Toetuse saajatest veidi enam kui pooled on naised ning enam kui pooltel on kõrgharidus. Vanusegruppidest on toetuse saajate seas enim 25–44-aastaseid. Ametialade lõikes on ettevõtluse alustamise toetuse saajate seas enim eelnevalt juhina, tippspetsialistina või tehniku ja keskastme spetsialistina töötanuid. Tegevusalade lõikes on toetuse abil loodud kõige rohkem töötleva tööstuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ja muude teenindavate tegevuste ettevõtteid.

Põhjuseid, miks ettevõtlusega alustada soovitakse, on mitmeid. Inimesi ei sunni palgatöölt lahkuma mitte niivõrd soov rohkem raha teenida, kuivõrd tahtmine olla oma aja peremees. Aga mõnikord elu lihtsalt sunnib inimest ettevõtjaks hakkama, näiteks linnast maale kolides. Kui kaugtööd leida ei õnnestu, tuleb ise endale tööd anda või olla leivaisaks koondatud pereliikmele. Sageli soovitakse ettevõtjaks hakata ka seetõttu, et keegi ei saaks sind pensionile saata. Peale selle soovivad inimesed üha sagedamini oma hobist alalist sissetulekuallikat teha. Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse kaalukas pluss on see, et absoluutselt iga äriplaan, mis on täitmist väärt, saab ka toetuse. See on riigi toetus, et inimene saaks oma ettevõtte käima lükata. Ettevõtluse alustamise toetus on kuni 6000 eurot.

Kust alustada?

Kindlasti tasub ausalt ja avatult oma mõtteid jagada töötukassa konsultandiga ja kohtuda karjäärinõustajaga. Kui huvi ettevõtlusega alustada on suur ja otsus läbi kaalutud, saab töötukassa aidata inimest ettevõtluse koolitusega. Koolituse raames on pidevalt abiks õpetaja ning tema juhendamisel valmib äriplaan.

Kui inimesel on majandusharidus või ettevõtluse kogemus, võib ise alustada äriplaani koostamist. Äriplaan tuleb kirjutada põhjalik ja visioon peab olema paigas. Nagu igapäevases ettevõtlustegevuses, tuleb teada, kes on su klient, mis toimub, kes on konkurendid jne. 

Töötukassa eesmärk on aidata inimesel luua tugev ettevõte, mis pakuks tööd talle endale ja teistele. Et mõni toetuse saaja ettevõtlusega hakkama ei saa, juhtub haruharva. Aastate jooksul tehtud uuringud näitavad, et võrreldes teiste alustavate ettevõtetega on töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse abil loodud ettevõtted elujõulisemad.

Pärast toetuse saamist ei jäeta alustavat ettevõtjat üksi, töötukassa hoiab toetuse saaja tegemistel silma peal ning järgneva kahe aasta jooksul suheldakse tihedalt. Töötukassa hüvitab ka ettevõtja tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulud, individuaalse mentorluse kulud ja pakub nõustamist mentorklubis. Koolitus- ja individuaalse mentorluse kulu hüvitise summa on kuni 2500 eurot, sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot.

Hüva nõu

Tihti ei oska inimesed arvestada ajakuluga. Võib küll olla plaan minna ettevõtlusesse ja hakata tegutsema, aga kõik võib võtta rohkem aega, kui innukas ettevõtja arvab. Kui tuleb läbida ettevõtluskoolitus, võib toetusotsuse saamiseni kuluda neli kuni kuus kuud. Kui äriplaan saab negatiivse vastuse, võib seda alati parandada ja uuesti esitada. Äriplaanile lisatakse tagasi-sidena kommentaarid, kindlasti tasub neile tähelepanu pöörata ja puudujäägid parandada. Tihti saavad inimesed toetuse just teisel või kolmandal korral. 

Kasulik on uurida teiste sama valdkonna ettevõtjate käest, kuidas neil läheb. Teiste vigadest on lihtsam ja vähem valus õppida. Raskeid aegu tuleb kõigil ette, siis tuleb otsida lahendusi ja õppida vigadest.

Omafinantseeringu nõuet töötukassal ei ole. Ent kui majandustegevuse käivitamine nõuab investeeringuid suuremas summas kui toetuse summa, tuleb selgitada, mis allikatest finantseeritakse puuduolev osa. Äriplaan peab sisaldama infot, kas omafinantseering on kohe olemas või tuleb selleks võtta laenu, milline on laenu saamise tõenäosus, kas laenu tagastamine toob kaasa täiendavaid riske.

Enne kui astud esimese sammu, on mõistlik kõik asjasse puutuv paberile panna ehk koostada äriplaan. Äriplaan on läbimõeldud tegevuskava, mis on nii sinu ärisisene juhtimis-vahend kui ka vajadust mööda teabeallikas tulevastele investoritele, toetajatele ja partneritele. Kui oled selgelt seadnud oma eesmärgid, saad ettevõtjana vältida kulukaid vigu ja teha õigeid otsuseid.