Elus tuleb ette erinevaid aegu ja ajal, kui majandusel ei lähe hästi, võib juhtuda, et ühel päeval saab töö otsa. Selliste aegade tarbeks on riik loonud erinevaid toetuseid ja hüvitisi ning nende maksmisega tegeleb Eesti Töötukassa. Räägime, milliseid toetusi saab taotleda, ning vaatame üle, millele peab tähelepanu pöörama.  

Töötukassa tööotsijate osakonna juhataja Anniki Paulus ütles, et tegelikult sellist asja nagu rahvakeeles levinud töötu abiraha pole olemas. «On koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus,» selgitas Paulus.

Töötutoetus või töötuskindlustushüvitis?

Registreeritud töötule on Eestis kaks peamist toetust: töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Neist viimast makstakse töötuskindlustusmaksust, mida iga tööandja ja töötaja iga kuu riigile maksab. Hüvitise saamise eelduseks on staaži olemasolu, st viimase kolme aasta jooksul peaks inimesel olema makstud 12 kuud töötuskindlustusmakseid. 

“Alguses määratakse töötuskindlustushüvitist nii-öelda baasperioodiks,” selgitab töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus. See kujuneb välja staaži järgi: kui oled töötanud vähem kui viis aastat, siis on baasperiood 180 päeva, aga kui kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis on baasperiood 210 päeva ning kümme aastat ja enam on baasperiood 300 päeva. 

Rolli mängib ka olukord tööturul. “Alates eelmise aasta juunist vaatame töötuskindlustusstaaži kõrval ka olukorda tööturul,” sõnab Paulus. Kui tööpuudus on tavalisest madalam ja tööpakkumisi piisavalt, siis jääbki kehtima vaid baasperiood ja kauem hüvitist ei maksta. Töötukassa võrdleb regulaarselt registreeritud töötute arvu varasema kolme- ja kümneaastase perioodiga ning kui olukord tööturul on keerulisem ja töötus kõrgem, siis võib baasperiood vastavalt töötuskindlustusstaažile pikeneda.

Töötukassa annab inimesele ise hüvitise lõppemisele eelnevalt märku, kui hüvitise periood pikeneb. “Inimene ise selles mõttes midagi tegema ei pea,” ütleb Paulus. 

Räägime arvudest!

Töötutoetuse päevamäär on 11,70 eurot ja 31-kordne töötutoetuse päevamäär 362,70 eurot. 

Töötuskindlustushüvitise maksimummäär on esimesel sajal päeval 88,22 eurot kalendripäevas ehk 2734,82 eurot 31 kalendripäeva eest.

Alates 101. päevast on see 58,81 eurot kalendripäevas ehk 1823,11 eurot 31 kalendripäeva eest. Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses.

Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 12,08 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 374,48 eurot. 

Kõikide summade puhul on tegemist brutosummadega.

See, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või ei, sõltub sellest, kuidas töösuhe lõppes. Töötuskindlustushüvitist on õigus saada, kui töösuhe lõppes kas koondamisega, katseajal või oli tegemist tähtajalise töölepingu või võlaõigusliku lepingu lõppemisega. Samuti juhtudel kui oli tegemist ettevõtte likvideerimisega või töösuhe lõpetati tööandja poolt seoses töötaja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu. 

Kes saavad? Registreeritud töötud, kes ei lahkunud töölt omal soovil. Täpsemad tingimused: inimene on töötuna arvele võetud, on esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse, viimase 3 aasta jooksul on olnud vähemalt 12 kuud kindlustusstaaži, pole töökohalt lahkunud enda algatusel

Kui palju saab? Sõltub kindlustusstaažist ja palgast.

Millised on võimalused neil, kes hüvitist ei saa? Enamasti on siis tegemist inimestega, kes töölt lahkunud omal soovil. Tänased seadused sellisel juhul töötuskindlustushüvitist maksta ei luba. Küll aga on riik loonud töötutoetuse võimaluse.

Kes saavad? Kõik, kes on registreeritud töötuks ja on varasema 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva tööl käinud ja kui ühe kuu sissetulek on väiksem kui 362,70 eurot.

Palju saab? 362,70 eurot kuus

Koondamise korral on olemas ka koondamishüvitis

Paulus lisas, et kui tegu on koondamisega, siis maksab töötukassa koondatud inimesele ka koondamishüvitist. Sel juhul on taas tähtis töösuhte pikkus ning see, kuidas töösuhe lõppes. Töötukassast saavad hüvitist need, kelle töösuhe kestis vähemalt viis aastat. Koondamishüvitist saavad küsida ka vanuse tõttu pensionile jäävad inimesed. 

Kes saab? Töölepinguga, koondatud töötaja. Tegu peab olema koondamisega, muidu hüvitist ei saa. NB! Ei tohi lahkuda omal soovil, poolte kokkuleppel või muudes vormides – siis ei saa midagi.

Kes maksab? Osa tööandja, osa töötukassa

Kui palju saab? 1 kuu keskmine palk, alates viieaastasest tööstaažist 2 kuu keskmine palk

Lisaks tööandja makstavale koondamishüvitisele on töötajal õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral, mida maksab välja töötukassa. Hüvitist töötukassast peab taotlema tööandja, kelle kohustuseks on esitada töötukassale vormikohane avalduse viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates.

Uued oskused, uus amet!

Töötukassast saab toetust ka inimene, kes soovib end töö leidmiseks haridusalaselt täiendada. Näiteks kui tööd on keeruline leida just seetõttu, et vastavad teadmised või oskused on puudulikud. Siis on võimalus taotleda tasemeõppetoetust, mis on 362,70 eurot kuus. Seda makstakse, kui asud õppima tasuta õppekohal kas kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe kavadel. 

Väikesed tööampsud

See, kui parasjagu töötuna arvel oled, ei tähenda aga seda, et tööalaselt üldsegi aktiivne ei saaks olla – töötuks registreerunu võib uue ameti otsimise ajal teha ajutist tööd, näiteks tööampse kuni kaheksa päeva kuus. Siin on piiriks ka kuus teenitav summa – kui tahta töötuna arvele jääda, siis võib tööampsudega teenida kuni 328 eurot kuus.